Rütm

Hea tunne on kõndida mööda sünnitusmaja koridore ja teada, et nüüd ma olengi ämmaemand. Mulle meeldib mu töö. Mulle meeldivad naised ja nende võime kasvatada eluvõimeliseks oma kõhubeebisid. Esimene töönädal on lõppenud. See oli väga õpetlik ja lõbus. Natuke naljakas on isegi mõelda, et tundsin selle ees nii suurt hirmu. Ja personal on ülimalt meeldiv ja abivalmis. Aitäh selle toetuse eest, mis ma seal majas kogenud olen. 

Esmaspäeval olen veel viimast päeva koos teise ämmaemandaga, kelleks on mu enda kursaõde. Ja siis, kolmapäeval olen juba osakonnas täiesti iseseisev ja vastutav ämmaemand. Hinga, loe kümneni. 

See oli vist kolmapäeval, kui kõndisin üle Vabaduse platsi Puudli poole, kui mu telefon helises ja mu väga ammune tuttav, ja tol ajal ka natuke armumine, minu telefoniekraanile ilmus. Ohhoo, Tere! Seejärel tunnike istumist kohvikus ja vestlus. Inimesed on huvitavad, iial ei tea, mis nende peades toimub. Kuulasin ja rääkisin, rääkisin ja kuulasin. Aru ei saanud kõigest. Aga kuna ma ei tee oletusi ja olen oma sõnade suhtes tähelepanelik ei oska ma seda kohtumist väga kommenteerida. Mul oli hea meel, tundsin rõõmu.

Eile istusin rongis, mis oli ääreni täis, inimesed isegi seisid. Muigama pani situatsioon, et istudki 2 tundi inimesega vastamisi, pilgud kohtuvad aegajalt, näed kuidas ta püüab magada ja kuidas oma aega sisustada, aga vestlus jääb olemata. Või siis kuidas elus juhtuvadki situatsioonid nagu filmis, üks tüdruk kõndis mööda vahekäiku ja rong tõmbas ta tasakaalu. Peaaegu oleks kukkunud ühele mehele sülle. Peatus väga ta keha ja näo lähedal. Ja siis, kuidas sellega toime tullakse ...

Koju oli hea jõuda. Aga väsimus saabus täpselt sel ajal, mis kogu eelneval nädala. Ehk siis 22 paiku. Vajusin unne ja ärkasin 7.30. Laupäeva hommik. Tervitused Sulle! Niisiis, tekkinud on selle vähese ajaga rütm, mis mind kannab. See lihtsalt on. 

Naudin hommikusi jalutuskäike tööle. Siiamaani on need kestnud täpselt 30 minutit. Aga järgmisest nädalast juba 40. Ja mitte selle pärast, et valiksin pikema tee, vaid selle pärast, et kolime ära. Nädal on olnud kirju korteri poole pealt. Kuna mina ja minu suurepärane korterikaaslane ei ole nõus oma elu koduloomadega jagama otsustasime lepingi lõpetada. 

Pühapäeval hakkan jälle kolima.

A.