Huvitav

Ma arvan, et asi on selles, et olen ise öelnud, et töö armastab mind. Sest 95% tööl viibitud päevadest on ikka väga väga toimekad. Osakonnajuhataja juba käib ja küsib, et mida ma siin teen koguaeg, et osakond voolab rahvast täis? Jaah, eile kõlas isegi: "Annikal on halb aura, ta tõmbab tööd ligi!"

Tegelikult on vist enamike mu töökaaslaste ja mu enda mõttejõud see, mis naisi ning veel sündimata inimesi mulle ligi tõmbab. Jutud levivad, et Annika armastab tööd teha.

Mõelda ja areneda. Eile panin siis taaskord olukorra paika hea sõnaga. Nimelt oli vaja tellida gripi kiirtesti. Polnud kunagi seda analüüsi võtnud ega tellinud. Helistasin laborisse, sest see on nende pärusmaa. Sain kaela süüdistusi ja pahameelt: "Kuidas sa saad üldse töötada, kui sa ei ole võimeline analüüse tellima?" Kuulasin kenasti pahameelepuhangu ära ning laususin kuldsed sõnad: "Aitäh mõistva suhtumise ning koostöövalmiduse eest!" Teiselt poolt hakkas mingi mökutamine ning hääletoon muutus. Kõne lõpus sooviti mulle veel ka Kaunist Õhtu jätku. :) Aitäh! Analüüs sai tellitud ning tegemist ei olnud gripiga.

Kas kohustused oleme meie või meie oleme kohustused? Kas kohustus on sinu tahea?

Tajuda aja tegelikku mõõdet on imeline. Nimelt võtsin aja ja tahtmise kohtuda eile ühe väga armsa inimesega, kellega elame taaskord samas linnas, aga kohtumiseks aega pole võtnud. Nüüd siis võtsime. Ja väga mõteterohke ja inspireeriv oli see aeg. Istusime tunde ja rääkisime ja jagasime mõtteid. Jagasime mälestusi ja teadmisi. Hiljem kohtusin veel teisegi inimesega, kellega olen küll kohtunud nii mõnelgi korral selles suures-väikses linnas, aga kui parem idee tundub inimestega lives suhelda on vaja selleks enda tagumik tugitoolist püsti ajada.

Ma olen nii tänulik! Ei väsi kordamast, kui tänulik ma olen!

Ja väljas on päike ja kevad ja ilu. Ja pangakonto suurenes tulumaksu võrra.

Aitäh,

A.

Elame vaid üks kord

Aitäh! Tõestisündinud lood, mida jutustatakse ümber ja edasi ja tagasi. Jagatakse oma elu lugu ja loo elu. Aeg on olnud edasiviiv jõud. Mõni aeg tagasi toimus esimene suursündmus, Eesti Laul 2015. Inimesed olid kogunenud kokku, söödi ja joodi ja ennustati. Peale seda sai pisut magada ja siis juba üks lühike väike tööpäev. Pärast seda toimus teine suursündmus Oscarite gala. Inimesed olid kogunenud kokku, söödi ja joodi ja ennustati ja mängiti Vallatut Aliast. Hommikul jõudsin korraks koju, et enda madratsile märku anda, et ma ei ole teda unustanud. Seejärel sõitis auto minu kodu uksetaha ja viis Käreverre. Sõit osutus väga - väga - väga toredaks ja ikka ja jälle jõuavad minuni arusaamised, et maailmas ei toimu asjad kogemata! Ikka põhjusega, ikka põhjusega on kõik. Et vaid oskaks näha ja aru saada, õpetus ning teadmine üles korjata.

Niisiis. Tuleb seada eesmärgid, ulmelised. Unistused, mis enamikele inimestele tunduvad teostamatud. Ja siis tuleb need eesmärgid täita. Iga päev töötada läbi iseenda unistused ning aru saada, kui palju või vähe on tänane päev sind nendele lähemale viinud. Ja ühel hetkel, kui aeg saab kätte, oled end leidnud sealt ulmelisest kohast. Teadmise ja tarkusega, et kõik on võimalik. Ikka samm, samm, samm. Ükskord jõuad nii kui nii kohale. Täpselt nii kaugele, kui vaja. Aga samal ajal peab meeles pidama praegust hetke. Praeguses hetkes töötamine ja olemine on see, mis lõpuks viib sinna pilvepiiri peale, kust alla vaadates on selge see, et oma ühe elu jooksul on elatud seda elu, mis pakub lugu, mida jutustada ümber ja edasi ja tagasi.

Minu ilus Eestimaa, minu arnemisvõimeline riik, minu head sõbrad ...

Eesti sai 97, me läheme edasi!

A.

Hallo Kosmos

Eelmine aasta oli hoopis teisiti, kui on praegu.
Järgmine aasta on hoopis teisiti, kui on praegu.
Aeg muutub, kogu aeg.
Aga see mis ei muutu, on aeg.
Palju õnne, uus päev on käes.
Palju headust neile, kes saavad minu doonorivere.
Magan nüüd, sest olen väsinud.

A.

Elul ei ole ju viga, siin päikese all

Mul on täna üksiolemise päev ja väga mõnus on. Täiendan ennast korrates vajalikke teadmisi, et neid varsti edasi anda ja jagada. See on nii põnev, kuidas ma praegu loen neid materjale hoopis teise tunde ja suunitlusega. Praegune olukord tundub lihtsalt nii palju reaalsem kui koolis oldud ajal. Õppida, õppida, õppida ja siis oma õpitut edasi jagada. Tarkusejagaja. See võiks olla inimese teine nimi. Maailm täis tarkusejagajaid. 

Eile käisin Estonia kontserdimajas kuulamas Marit ja Curlysid. Nad on ühed ääretult mõnusad tarkusejagajad. See lihtsalt on nii armas. Tundsin salamisi enda sees uhkust, et olen ka kunagi nende kahe kauni naishingega üheskoos viiulit mänginud. Ajad muutuvad, nemad jäid muusika juurde, mina valisin tol hetkel teise tee. Aga muusika on ikka mu sees olemas, see kasvas külge juba lapsena. Võib-olla ei suuda ma küll ennast muusikaliselt nii jagada nagu nemad seda teevad, aga sellegi poolest jääb see tunne alles. Süda taob rütmi kaasa, vahepeal esineb võib olla küll arütmiaid, aga see ei loe :).

Üleeile käisin vaatamas ka Savisaart. No-teatri uus rahategemise projekt. Ma ei oska sellest nagu midagi arvata, ei olnud halb, ei olnud hea. Lõppkokkuvõttes ei saanudki aru, mis selle tüki tagamaa oli, miks seda tehti. Aga seejuures oli väga tore viibida esmakordselt Nokia kontserdimajas. On alles suur peletis ehitatud. Ikka võimas. 

Aga nüüd, uued teod tahavad tegemist. Võib-olla tekitab küll pisut kõhedust, et kas ma ikka saan sellega hakkama, aga tegelikult ma ju tean, et saan küll, miks ma ei peaks saama. 

Avastasin enda jaoks midagi mahedat Eesti muusikamaastikul. Tore, selle taustal on väga mõnus targaks saada. Vähemalt täna.

https://soundcloud.com/mick-pedaja  "Ärgake" on üks väga mahe looming. 

Kooskõla,

A.

Mõeldamatult hästi mõeldud

Päike tõuseb ja loojub järjest pikemalt. Kui ma hommikuti oma "voodis" istukile tõusen näen kohe taevast ja ilmaolu. See annab esimese mõtte ja tunde päevaks. Kosutav. 

Olen nüüd siis pool aastat juba siin elanud. Praegu on vist kõige pikem periood, mis ma Tartust eemal olen olnud. Nüüd juba kuu aega. Aga ma tunnen nii suurt tänu, et ma olen toetatud olnud, kogu selle aja. Juba mitmeti sellest, et kui siia kolisin tulid mitmed minu armsad inimesed vahelduva eduga mulle järele. Nad on mind väga palju aidanud ja hoidnud. Samuti on inimesi, kes on siin olnudki ja taas minu ellu sisenenud. Aitäh.

Täna käisin K.-ga kõndimas ja vestlemas. Mõnus aeg on erinevate inimestega. Kuidagi kosutav, tunnen ennast praegusel ajahetkel üsna terava pliiatsina. Silmad on lahti ja süda on avatud. Ümbruses on tohutult palju, mida õppida. Igal pool, kogu aeg.

Kui viimati tööl olin, 24 tundi, oli toimunud tohutu muutus. Osakond oli raskeid patsiente täis ja mina toimetasin nendega ikka korralikult. Järgmine hommik oli "voodi" minu parim sõber. Eile õhtul läksin veel Estoniasse seina triibuliseks värvima. Kui minust kui ämmaemandast asja ei saa, hakkan maalriks. Mulle väga meeldib nökerdada ja toimetada nii, et hiljem saan sammu tagasi astuda ja näha, mis valmis sai. Super! 

Nüüd olen valmis meisterdanud jälle suurepärase pasta ja varsti saangi hakata ennast L.-i sünnipäevale sättima. Leidsin ühe video ( https://vimeo.com/28074645 ), mille saatsin ka L.-ile. Oh aegu ammuseid.

Aga nüüd soovitus: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2444121 

Mõnikord on salvestatud mõtted mõeldamatult hästi mõeldud.

A.