Ennast valida

Paariks päevaks rentisime auto. Selline mõnus romu, mis on oma päevad ära elanud. Sõitsime ümberkaudsetes farmides ja lootsime tööd leida. Mulle meeldib meie seltskond. Kiku ja Lauri teevad palju muusikat koos - mina ka. Ja need mõnusad vestlused, mida me peame, on inspireerivad. Eile taas istusime Laura ja Kikuga ja rääkisime. Suures osas rääkisin mina. Jagasin armsatele inimestele enda mõtteid selle kohta, millist muutust nad on võimelised looma valides iseennast. Uskumatud lood minu enda elust mis on toonud mind siia, sellesse hetke ja nende inimestega, kes saavad mulle nii vägev panus olla ja kellele minagi olen panus. Sellised jagajad koos.
Huvitav on ka see, et kusagilt jäi mingi hetk kõrva, et eestlased on nii kokkuhoidev rahvas, aga välismaal olles löövad aga nuga selga. Huvitav vaatepunkt. Mina isiklikult olen siin elades kogenud küll vaid positiivset ja hoolivat / abistavat suhtumist. Niisiis, kas tõde on see, et ilma eelarvamusteta abi küsides sulle pakutakse seda pärast küsimuse esitamist või eelarvamusega abi mitte küsimises sulle oma hea tahte ja panusega vastu ei tulda?
Nüüd oleme siis jõudnud punkti, kus Lauri käib tööl ja Laura läks tunnike tagasi oma pakitud seljakotiga teadmata ajaks merele. Nimelt ostis ta pileti laevale, mis teeb 3 päevaseid sõite merele - imelisi koralle ja riife vaatama - veealust maailma imetlema. Aga tema ostis pileti ka natuke teise eesmärgiga - et saada sinna laevale tööle. Kui ta tubli on siis jäetakse ta tasuta laevale elama ja temast saab meeskonna liige teadmata ajaks. Niisiis ei ole meil hetkel teada, kuna me Lauraga uuesti kohtume.
Endiselt on soov tööd leida. Mida on tarvis, et see minuni tuleks? Ja palun mulle üks panustav ja äge töö.
Praegu on hommik. Lauri veel magab, jõudis öösel alles töölt. Kiku magab ehk ka. Tunni pärast nad ärkavad ja siis viivad auto tagasi. Eks näis mida me täna selles suurepärases päevas luua saame?!
Head,
A.

Palju õnne armas Eestimaa

Me oleme nüüd Austraalias olnud juba täitsa tükk aega. Tutvunud mitmete eestlastega ja nautinud kuumust ja jahutavat vihma. Tööd on ka otsitud omajagu, aga praegusel 10 sekundil ei tundu baaritöö enam panustav. Tahaks farmi tööle minna ja võtta vastu raha, mis mind ootab.
Praeguseks on kätte saadud juba, telefoninumber, pangakaardid ja tax numbrid, mida tööle saamiseks vaja on. Mis veel võimalik on?
Lauri ja Kiku mängivad malet, Laura läks vist linnapeale, mina lösutan diivanil, millest on saanud mu viimaste päevade lemmikpaik. Ukuga mängin ja loon lugusid - mõnulen raamatut lugedes. Mulle meeldib - mul on tunne, et varsti on asjad hoopis teisiti ja lösutamiseks enam nii palju mahti ei ole. Eks näis.

Aga armas kodumaa - igatsen sind ja tulen su peale kindlasti tagasi. Soovin imelist ja turvalist ja vägevat ja kokkuhoidvat uut aastat.

A.

Austraalia - Cairns

Öö lennujaamas ja lennul ei ole vist kunagi kuigi mõnus. Sattusime istuma exit väljapääsu juurde niiet ei saanud ka seljatuge alla lasta. Ja üks pikk magamata päev.
Austraalias võeti meid lennujaamas kõrvale. Küsiti küsimusi, uuriti kotte. Väga professionaalne lennujaamatöötaja. Ja nad tõesti teevad oma tööd siin südame ja naeratuse ja tänutundega. Äge.
Siis võtsime bussi ja sõitsime läbi väikese armsa Cairnsi. See on nagu Tartu, või Pärnu. Ilus, puhas... Indoneesiast hoopis teistsugune. Siin elab 142 000 inimest ja ookeanisse ujuma minna ei tohi, sest krokotillil saaks muidu kõht liiga täis.
Me jõudsime hostelisse umbes kella 10 paiku, aga chek ini sai teha alles kl 13.
Paganamas, nii väsimus oli. Vajasin paari tundi und. Kuumus oli meeletu. Hakkasime siis linna poole jalutama - võttis kaua aega. Aga saime pangas asjad aetud ja omame nüüd pangakontosid...samuti sõin ma väga kallist burgerit. Tuleb ümber harjuda raha väärtusega - indoneesias just hakkasin ruupiatele pihta saama.
Telefoni number on mul ka nüüd olemas. Ja toidupoes käisime ostmas õhtusöögiks kraami.

Rohkem infot tulevikus...
Praegu pikutame basseini ääres ja vaatame hiiglaslikke nahkhiiri.
Eestiga ajavahe 8 tundi.
A.

vihmahooaeg ja viimane päev Balil

Viimane öö möödus mõnusalt. Vihma sajab, aga sooja on parasjagu, vähemalt ei voola higi igast keharakust välja.
Sööme hommikust ja seejärel asju pakkima. Lennuk läheb küll alles öösel aga ööbimiskohast on vaja välja kolida.
Raha on mul alles täpselt 200 000 ruupiat, millest umbes täpselt pool läheb taksosõidule lennujaama ja praegusele hommikusöögile. See on positiivne, sest Austraalias juba teised rahad ja hinnad.

Meeleolu on mõnus. Austraalias ootab meid 32 kraadi sooja ja esimeseks nädalavahetuseks hostel. Homme õhtul lähme külla ühele eestlasele, kelle kaudu saame ehk tööd ühes autopesulas. Kuidas saab veel paremaks minna kerguse ja rõõmuga??? Alustuselks oleks see väga hea ... aprillist tahaks puuvillatööstusesse saada ja siis töötada ja kasvatada raha lihtsalt tohutu kiirusega.

Huvitav on see, et ajavahe kasvab veel 2 tunni jagu. Eestiga saab suhelda siis lives vaid nädalavahetustel. Aga saame hakkama ka sellega.

Ok. Järgmine sissekanne tuleb küll Austraaliast.
A.

Ubud ja tagasi lõunasse

Nii. Vahepeal käisime siis kõige balimas linnas, mis sellel saarel asub. Meie jaoks oli see pigem selline hästi turistidele kohandatud linnake, kus oli palju poode, söögikohti, turiste, poode, joogatajaid ja kunsti. Väga armas linn, aga teha ei olnud meil seal suurt midagi. Mingis mõttes on tekkinud rutiin - ärkan, söön, sõidan rolleriga ringi, söön, ujun, söön, lähen magama. Eks mõnes mõttes ole siin juba kaua oldud ka. Tundub, et kõik me juba veidi ootame Austraaliasse jõudmist ja tööle hakkamist.
Ubudis olime kaks ööd. Ringi jooksvad kekod, putukad ja muud loomad ei häirigi enam nii palju. Ja kui söögi seest kärbse leiad ei tõuse enam kulmgi.
Suured vihmad on siin alanud, mis ujutavad tänavaid üle ja uhuvad kogu sodi tänavatelt ookeanisse. Enam ei ole vesi nii sinine kui ta algul oli - nüüd pigem ujuvad vees vastu tänavatelt tulnud mustus ja sodi. Kaugemal on muidugi puhtam.
Praeguseks oleme jõudnud tagasi Pecatusse ja Padang Padang breeze. Siin on mõnus - tööotsingud käivad. Lauri sai just mu inglise keelse cv valmis ja Laura saadab juba usinasti cvsid.
Mida on tarvis selleks, et me kõik 3 leiaksime meisse eriti panustava töö, mis oleks lihtsalt nii huvitav ja lõbus, et me poleks eales arvanud, et selle vägevuse eest saab veel nii palju raha ka? Hehee.
Täna plaanivad Laura ja Lauri veel surfama minna, mina loen siis tõenäoliselt kaldal mõnusasti raamatut.
Igal juhul veel mõned päevad ja Austraalia ootab.
Järgmine kord juba sealt ...
Nb! Kuna nett on üliaeglane huvitaval kombel, siis ma seekord pilte üles laadima ei hakka. See võtaks tunde.

Ja eks see igatsus ole ka ikka natuke tekkinud... mis veel võimalik on?
A.