Milline energia loob enamat?

Kõik on seotud energiaga, kõik on ühenduses, kõik on energia. Sinu probleemid on energia ja sinu rõõmud on energia. Milline energia loob enamat?
Näiteks sinu rahaline olukord. Miks sa tahad muuta enda rahalist olukorda? Sest see energia, mis sellega seoses üles tuleb, ei ole selline nagu sa tahad, et see oleks.
Miks sa tahad muuta enda suhet (ükskõik kellega, olgu selleks partner, vanemad, lapsed, tööandja vms)? Sest energia, mis selle suhtega koos üles tuleb, ei ole selline nagu sa tahaksid, et see oleks.
Ja see on põnev, sest isegi need, kes ei mõtle võib-olla energiatele iga päev, tajuvad ja teavad seda sellegi poolest. Inimesed käituvad alateadlikult energiast lähtuvalt. Mis siis, kui oleks võimalik valida kõike oma elus teadlikult lähtuvalt sellest, mis energiad sinu elus üles kerkivad ja mida sa nendega muuta ja saavutada ja luua võid? Lihtsalt olles teadlik, et kõik on energia.
Ja kui sa oled teadlik, et kõik on energia on sul vägev võimalus valida. Sa saad seda muuta, sest tead, et see on seal. Meil on võimalus muuta kõike, mida me loome.
Kuidas saab veel paremaks minna kerguse ja rõõmuga?
Mis sa arvad, kumb loob rohkemat, kas naer või pisarad? Ja ma tean, et Sa tead vastust enda sees. :)
Kui me näiteks vaatame mõnd kurba filmi või videot või midaiganes, me tunneme kurbust ehk isegi nutame. Me võtame üle selle energia, mis ei kuulu meile.
Aga kui me vaatame või viibime kusagil, kus toimub midagi väga heatahtlikku, ilusat, lõbusat. Mis energia me vastu võtame ja kumb neist tekitab meis rohkem kergust ja lihtsust?

Ma olen nii tänulik iga hetke eest, mil ma olen kohal ja teadlik ja saan muuta ja luua maagiat ja imesid. Ma olen nii tänulik, et ma valin enda ümber inimesed, kes on panuseks sellele mida mina valin ja valivad ka ise enda ellu seda, mis loob enamat. Ma olen nii tänulik neile, kes valivad kritiseerida seda mida valin ja neile kes lubavad mul olla ilma kritiseerimata see kes ma olen. See kõik loob, iga valik loob, kõik on koguaeg muutumises ja mitte miski pole kunagi see, mis sa arvad, et ta võiks olla. Lihtsalt olles teadlik sellest kõigest ja olles tänulikkus ja heatahtlikus on maagia sinu elus garanteeritud. Sa lihtsalt oled valmis seda vastu võtma, seda nägema, selles olema ja küsima - Mis veel võimalik on?

Kõik, mida sa enda ellu küsid, tuleb sinna kas pikema või vähema ajaga, aga tuleb. Mina küsisin ühel ilusal päeval aastaid tagasi, enesele teadmata: Palun enda ellu maagiat, kõrgemat kohalolu(teadlikkust) ja tarkust, mis looks enamat. Ja nüüd võtan ma seda kõike juba pea kaks aastat vastu. Ja teada tuleb veel ja veel ja veel.
Aitäh, aitäh, Aitäh!!! :)
A.

Millist elu me endale valime?

Minu keha on nii tänulik, et ma lõpuks teda kuulda võtan. Minu imeline keha, kes on minu hingele koduks olnud juba 27 aastat - Kui siia nüüd ajaliine mõõde lisada.
Teen nimelt trenni, mida alustasin 7- minutist päevas. Praegu olen jõudnud juba 40- minutini päevas ja iga trenni lõpus ütleb keha - Uhhhh, aitäh sulle, et sa mind liigutad - ma olen ju selleks loodud! Kuidas saab veel paremaks minna?
Ja samamoodi on ka toitudega, mida ma söön ja üldse kõigega, mida varem ehk lihtsalt emotsioonist endale sisse ajasin.
Praegu on nii, et enne kui sööma hakkan küsin iseendalt ja oma kehalt, kas ma seda päriselt ka tahan. Huvitav on see, et tihti saabub selgus, et ega ikka ei taha küll. Täna oli situatsioon, kus Eva läks kohvi ostma ning küsis, kas ma tahan ka - ma oleksin saanud selle kohvi tasuta ja oleks koju kätte ka toodud. Esimese mõttena lendas pähe jaaa - miks mitte? Kuid siis oli stop! Kas ma päriselt tahan seda? Kas mu keha tahab seda. Eip - ei taha. Vägev! Aitäh, aga ma ei soovi seda kohvet seekord, mis veel võimalik on?
Ja nii on igasuguste toitudega. Olen jäätiseleti ääres ja vaatan hindu. Ehk peaksin valima selle soodustusega jäätise. See maksab ikkagi pea poole vähem kui need jäätised, mis tegelikult kõnetavad. Stop! Kellele see mõte kuulub? Kui rahas ei oleks küsimus, siis millist jäätist ma sooviksin? Põmaki hakkab ühe jäätise ümber kõik helendama. Jaaa! Palun mulle seda - ja selle ma võtan. Mis siis, et see maksis 3 dollarit rohkem kui teised - see maitses imeheasti. Mis siis, kui su keha teab täpselt, mida ta süüa soovib, kui sa teda vaid kuulaksid?
Või siis toidud, mida teen. Mida lisada, mida mitte - kuidas ma tean, et maitsed sobivad? Ooo - jaaa. Iga kord kui on mõni uus idee küsin endalt - Tõde, kas see sobib omavahel kõike ja maitseb imeliselt? Kergus - Jah, Raskus/kõhklus - ei. Aitäh selle teadlikuse eest!

Ja mul on imeline inimene kõrval. See on nagu nii üüratult - ääretult - piiritult äge, milline looja. Valmis andma ja vastu võtma ja kogema ja olema just selline nagu ta on. Ma olen nii nii tänulik, et ta on kingitus mulle ja maailmale - Aitäh! Mauhti!

See on nii põnev, kuidas kõik toimib ja laabub, kui olla lubamises. Ehk siis - ükskõik, mis ka ei oleks, lihtsalt lubada tal olla. Iga kord kui vaatepunktid ei klapi ei pea kohe sõdimist ja sõjaseisukorda välja kuulutama. Saab ka lihtsalt vaadata olukorda kui huvitavat kohta - huvitavat olukorda.
Nii, praegu puhuvad sellised tuuled, homme on hoopis teine ilm. Ilmateade ennustab, et homme kell 11 hakkab kõvasti sadama. Nii käes on homme kell 11 ja päike sirab pilvitus taevas - vägev! Mis veel võimalik on? Kõik muutub koguaeg, kõik voolab kogu aeg, miski pole 100% kindel...

Planeerida - mis saab, kuidas on, kus on, kui palju on, kas ikka on ja mis siis kui ei ole?
Tõde, kas see muudab midagi? Mis siis, kui valida kergusega kõike seda, mis tundub lõbus ja lihtne? Mis siis, kui valida endale reaalsus, mis sind rõõmustab ja pakub naudingut igal hetkel? Mis siis, kui mitte langeda stressi kõigest sellest, mida maailm Sinu arvates valesti teeb? Mis siis, kui kõik sind ümbritsev võib teha just sellised valikud nagu ta soovib ja sina võid seda lihtsalt kergusega vaadelda ja lubada sel olla? Mis siis, kui sina ise saad olla see muutus, mida sa maailmas näha soovid ja kui meid on lõpuks enamuses toimub muutus kergusega ning sõrmenipsuga? Ja mis siis, kui sulle tundub, et sa oled ainus, kes valib ennast ja muutus sinu elus toimub kerguse ja sõrmenipsuga? Ja mis siis, kui ka see on täiesti okei, kui maailmas toimuvad asjad, mis sinu vaatepunktiga kokku ei lähe ja sa saad aru, et tegelikult ei olegi see nii oluline, kui oled arvanud? Mis siis, kui sina saad oma elu ja oma reaalsuse valida endale just selliselt nagu sa tahad? Mis siis, kui sa oled võimeline, olles sina ise, looma endale elu, mida sa tegelikult elada tahaksid? Mis siis, kui õnn on ainult valik?

Nii vägev on :) Palun seda mulle veel! Aitäh Aitäh Aitäh!

Ikka teie Nannik.
A.

maitsest ja elamustest

Ühte on siinne elu mulle õpetanud küll. Söögi tegemist ja maitse elamusi. Lauri just rääkis ühest meie töökaaslasest, kelle toiduks on vaid idud, oad, salatid ja oliiviõli. Ka seda on kindlasti võimalik ülimaitsvalt valmistada.. aga ainult nende toiduainete vahel varieerides tundub pisut üksluine.
Aga mulle meeldivad maitseelamused. Maitsete plahvatus suus :) ...
Jaaa. Palun mulle veel seda.

Erinevaid toiduaineid kokku mixides ja improviseerides saab teinekord vägevaid tulemusi. Ja mis imelisi retsepte internetimaailm veel pakub. Vägev.

Lauri ütles toredasti täna - "Sulle meeldib söömisest teha suur festifal, kus süües hakkab suus ilutulestik." AITÄH! Jah, see on mõnus. Tunda ilu suu sees ja maitsemeeltega ja igasuguste muude meeltega ka.

Mõnus on. Olen mõnus.

Avokaadodest on muidugi juba natuke villand, huvitav mis veel valida saab? Oleme juba üle kuu aja paigal olnud. Niiet üks pikemaid peatuspaiku vist...

Kõik on vastupidine sellele kui paistab ja mitte midagi ei ole vastupidist sellele kui paistab :) !

Hääd,
A.

Mis siis kui kõik on võimalik?

Austraalia. Avokaadod. Maailm.
Rändamine ja elamine kõikjal tundub praegusel hetkel nii loogiline ja kerge. Ma võin kõike valida ma võin kõike teha ja mitte keegi teine ei ole minu elus suuremaks takistuseks kui mina ise.
See on nii nii lahe, et kõik on päriselt ka võimalik. Lihtsalt vailk. Valik. Valik. Ja veel üks valik.
Kuidas saab veel paremaks minna?

Eestisse tulek tundub juba nii lähedal. Suur igatsus on möödas, sest kohe kohe jõuab aeg kätte mil põhjamaa tuuled saavad jälle nägu karastada. Aga enne seda veel oi oi oi kui palju seiklusi. Mis veel võimalik on?

Nimelt on praegusel hetkel juba 95% kindel, et elu Indias meid ees ootab. Kuu aega saab hingata sealset õhku ja võtta vastu kõike mis maailmal pakkuda on.

Mina olen valmis iga hetk looma ja vastu võtma. Aitäh maailm.

Täna ütles Eva tabavalt, et mis seal ikka. Lähed Eestisse tagasi ja ei olegi rohke raha omaja, aga kogemused ja hetked mida omanud oled on olemas. Oled Eestisse jõudes vähemalt samas punktis kui sealt lahkudes, raha ei ole - aga oi millised teadmised.

Milline teadlikus ja panus saan ma siis veel olla maailmale ja inimestele ja iseendale?

Hea.

Praegune asukoht endiselt Toowoomba. Varsti kolime taas uude kohta ja seejärel teeme veidi teravilja tööd. Siis Sydney ja Camry müük ning India :)

Head,
A.

Bänd nimega Avo&Gados

Juba üle nädala oleme elnud linnas nimega Toowoomba. Siin on külm. Homseks lubab 8-16 kraadi sooja, mis on üsna külm.
Lauri korjab avokaadosid ja mina teen liinitööd ja pakin päevast päeva tuhandeid Aavosid kastidesse. Aga mul ei ole selle vastu midagi. Üle pika aja on kuidagi rahulik olla. Teen tööd, ootan reedet ja nädalavahetust ja siis teen jälle tööd ja nii see kordub.

Midagi liiga inspireerivat selles töös pole. Inimesed on huvitavad ja ajavad naerma. Sellest liinitööst võiks lausa etenduse teha, seda pakkusin ma ka Jannile välja, eks näis. Ehk saabki ?!

Mida ma siin muuta saan?
Kuidas ma seda muuta saan?
Mida on tarvis, et seda muuta?
Kuidas saab veel paremaks minna?
Mis veel võimalik on?

Aga bändi nimi Avo&Gados on minu meelest hästi pakutud.

A.

Head nimepäeva Anne ja Annela ja Annika

Olen nüüd rüperaali omanik ja saan lõpuks ilma telefoniekraani nuppe sihtides kirjutada seda mis mõtteis on.

Vahepeal on igasugu huvitavaid asju toimunud. Esiteks tulin ära hobusefarmi töölt ja kolisin Brisbane tagasi. Seal elasime veidi üle 2 nädala. Mina sain uue töö tänu armsale Helenale ja õppisin suurlinnas autoga sõitmist. Lauri töötas tol hetkel veel ehitusel edasi. 

See oli huvitav periood. Koristamistöö oli see mida tegin ja sain natuke ka raha kõrvale panna. Seejärel sai meil taaskord kõrini. Mida me veel valida saame?? Küsimus, mida korrata. Mis on see, mis panustab?

Seejärel otsustas Lauri, et ehitamistööst aitab küll. Ja mind tegi see rõõmsaks, sest Brissi liikulus tekitas minus ikka tugevat stressi. 

Pakkisime enda asjad jälle autosse ja avastasime, et auto hakkab väikseks jääma. 

Leidsime Airbnb kaudu ühe imelise majakese (võib öelda ka villa) mäe otsas ja tutvusime sealsete elanike Natalee ja Scottyga. Imelised inimesed!

Kuna seal oli mõnus otsustasime sinna nädalaks jääda. 

Ja nii, kui me sinna jõudsime hakkas nii kerge. Maganud ei olnud ma juba nädalaid hästi ja Tallebudgera oli imeline oma metsa ja mäenõlvaga. Hommikukohve sai juua verandal ja vaadata ookeanisse ...

jätkub...

A.

Heaolu?!?!??!?

Meil on imeline Eesti. Siin olles tajun seda kuidagi eriti tugevalt. Imeline loodus, muusika, kultuur, aja lugu.
Austraalia ei ole ka halb - soe, ookean, raha.
Kas pole mitte huvitav võrdlus. Tundub küll, et Austraalia on heaoluühiskond. Inimesed on rõõmsad - naeratavad ja ajavad juttu.
Minul isiklikult on tunne, et kõigilt küsitakse päevas mitu korda, kuidas tal läheb ja vastus tuleb automaatvastajast. Minu tõde hetkel ütleb, et heaoluühiskond küll, aga tegelikult ei koti enamikke mis vastus küsimusele " How you doing, mate?" on.
Inimestel on nii palju raha, et tarbimine on vägevalt huvitav.
Kui ise enam enda asju ei taha võid sa vabalt tõsta enda vana laua, kapi, teleka ja köögitehnika tänavale. Kusjuures kõik on töökorras ja telekad on ikka sellised suured õhukesed ja moodsad. Kui on soov siis mine aga ja korja üles.
Ja igal 10ndal inimesel pidavat vähk olema. Huvitav värk, miks küll, kui kõik on nii õnnelikud ja rahulolevad?
Samas, mis veel võimalik on?
Vahepeal sadas meil siin 4 cm vett maha.. kaks päeva kestis torm ja tuul. Sellist asja polnud mina veel näinud. Laine kõrgus merel oli üle 3m.
Ja Lauri kinkis mulle surfilaua.

Kuulan hetkel Head Ööd, Vend! plaati ja olen enda sees sellel kirikukontserdil, kus eelpool mainitud koor musitseeris - kõik kehakarvad olid püsti - vägevus.

A.

Palmikasvandus ja hobulausujad

Kolimine on toimunud. Oleme nüüd omadega NSW's. Gold Coasti lähedal ja siin on nii ilus. Oleme tagasi farmis, kus meil on suvila laadne majake ja oma ruum. Lauri sõidab iga hommik tund aega tööle ja mina sain lõpuks töö, mida olin oodanud. Hobused on järgmine peatükk sellest seiklusest. Olen nüüd talli tüdruk ja saan koos hobustega mediteerida. Nad on mõnusad ja väga väga suured loomad. Mul siin 5 hobust. 3 on tallis ja nendega tegelen rohkem, kaks on põllu peal ja neile käin vett viimas ja toidulisasid andmas. Üks neist on tiine niiet tema muutkui paisub. Aasta lõpuks peaks varss välja tulema.
Aga jaa, õpin iga päev uusi asju ja püüan kõik kenasti meeles pidada.
Nad on vägevad loomad.
ATVga saan sõita ja üldse meeldib mulle maal rohkem. Päiksetõusud ja loojangud on imelised ja talli juurest paistab ookean kätte. See on ilus ja mõnus.
Telefoni kaamera läks katki. Niiet nüüd saan ainult selfisid teha.
Olen eluga rahul.
A.

ise loome oma elu

Uudised, uudised!
See on ikka vägev, millised loojad me oleme. Mõni aeg tagasi otsustasin endale sitta looma hakata. Ise teadsin küll, et see ei ole tõde, aga muutkui lõin sitta ja siis istusin selle hunniku otsas ja olin kurb ja masenduses. Põhiline looming oli see, et minu ingilise keel ei ole piisav mingite tööde jaoks ja üldse puudub mul kogemus, mida igal pool taga ajatakse. Oh, kuidas saab veel paremaks minna? Esitan ju küsimust küll, aga midagi ei muutu.
Ja huvitav valik on see, et nii ma siin istusin ja lugesin kõiki neid töökuulutusi, kulm kortsus, et jälle nad tahavad seda kogemust ja suurepärast inglise keele oskust. Seejuures saatmata ühtegi CVd.
VALIK! Elu on iga päev valik. Kas sa valid midagi enamat enda ellu või laod iseendale hinnanguid, et sa ei saa ja ei suuda ja ei oska... aga seal ju tahetakse seda ja mis siis kui to teine asi juhtub ja Jumal hoidku selle eest, kui keegi veel mulle midagi halvasti ütleb ...
See kõik on üks hinnang, mida me muutkui ostame kamaluga kokku ja siis istume selle sitahunniku otsas ja mõtleme, miks küll ei lähe nii nagu ma soovin, et läheks???
Ahaa. Ja kõige ägedam on, et ma saan ise ka aru, et see kõik on minu enda välja mõeldud lugu. Minu - imelise hinge ja looja LOOMING. Noo, ja kuidas saab nüüd veel paremaks minna? Mida ma nüüd saan valida, mida enamat ma sellest sitahunnikust saan valida?
Ja ma saan valida KÕIKE!!!
Lahti lasta sellest paanilisest töö otsimisest. Laiendada oma piire lahti lastes kõigist nendest ootustest ja lootustest, milline üks töö või elu või Austraalia peab olema. Sest see kõik on minu looming, minu hinnang olukordadele, inimestele, pakkumistele. Aga tegelikult kujundangi mina ise enda loo oma emotsioonide mõtete ja vaatepunktidega. Teised inimesed võivad mulle vabalt hinnanguid jagada, aga see on nende huvitav vaatepunkt, mis ei pea minu elu grammivõrdki mõjutama, sest ma lihtsalt ei vali seda.
Ja kuna ma juba selline suur looja olen, siis mis oleks, kui ma valiksin midagi enamat sellest sitahunnikust?
Niipea, kui ma võtsin vastu otsuse, tegin valiku, hakkas ka kõik muutuma. Mu enesetunne paranes. Olen saanud juba 2 tööd - aga ma ei ole neid vastu võtnud. Sellega on ka naljakas lugu. Anda võimalus asjadel su ellu tulla. Olla lubamises ja avatud - anda võimalus. Ja kui see võimalus on olemas siis usaldada iseennast ja sisetunnet, kas see on sinu jaoks või mitte... ja mis veel võimalik on??? Päriselt, mis kõik veel võimalik on???
Täna hommikul ärkasin üles ja vaatasin kiiresti töökuulutused üle. Saatsin 3 CVd. Kõikide puhul oli tunne.. neeh.. eks ma võin ju proovida. Ja paar minutit tagasi tuli mulle kõne ühelt tööpakkujalt - ega ma kõigest aru ei saanud, aga Sarah kõlas sõbralik ja panustav. Lähen vaatan homme, mis ta räägib ja annan endale ja talle võimaluse. Mitte midagi ei juhtu, kui ma tunnen, et ka see töö ei ole panustav, aga vähemalt ma andsin endale võimaluse. Ja mis veel võimalik on??
Praegu olen kodus, joon oma kohve ja luban maailmal olla täpselt selline nagu ta on. Ei mingit hinnangut ega arvustamist. Lihtsalt olla sellises maailmas ja sellisena ... ja mis oleks, kui just nüüd, selles lihtsalt olemises saab kõik hakata voolama täieliku kergusega.
Olen nagu kivi vees ja jõgi voolab minust kergusega mööda ilma, et ta minu olekut kuidagi mõjutada saaks ... kui ma seda ei luba.

Ja ka kogu eelnev tekst on kellegi huvitav vaatepunkt, mida võib valida uskuda või mitte uskuda...

A.

The Meaning - Jim Carrey

:)
A.

opossum sõi meie saia ära

Elu Brisbanes on huvitav. Lauri sai tööd, mis on väga positiivne, sest vähemalt ühel meist on nüüd rahaline sissetulek. Mina endiselt vaatan ringi mis maailmal pakkuda on.
Elame hetkel ühes suures majas, kus on palju uksi ja tubasid. Siin elavad koos meiega veel Ally ja tema mees - Ally on töötab kusagil apteegis ja omab palju ravimtaimi ning oskab haiguse korral inimesele õige taime kätte anda. Ally mehel, ma pole veel nime pähe saanud, aga midagi J- ga- tema teeb muusikat ja ühtlasi veel mingit tööd. Ja Tina töötab mingi hotelli admninina. Siis elab siin veel kaks kassi, kellest ühte ma pole näinud ja vähemalt 2 opossumit, kes öösel akendest sisse ronivad ja köögis süüa tegema hakkavad. Reaalselt ma kujutlen, kuidas nad enda tarvis kokkavad. Sest hääled, mis öösiti köögist tulevad on tõesti väga põnevad. Ja ühel ööl sõid nad meie pool pätsi saia ära.
Aga muidu. Ma olen nii tänulik, et mul on Lauri, kes on nii suureks panuseks minu elusse ja üldse kogu maailma ja kuidas saab küll veel paremaks minna?

Kallistused paid ja valikuid.
A.

Mis siis, kui mitte kunagi ei ole nii nagu paistab...

... ja alati on kõik täpselt nii nagu paistab?
Air-Dalbegist tulime ära. Minu enesetunne muutus päev päevalt paremaks - kergus - tõde.
Sõitsime mööda rannikut ikka lõuna poole. Peatusime erinevates linnades Airbnb kaudu ja otsisime samal ajal tööd. Väga armsad väikesed linnad jäid teepeale. Koopad ja Fraser Island. Selle kohta võiks öelda, et väga ilus oli, aga huvitav, et inimesed valivad selle kahe päevase tuuri peale sellise summa välja käia. Kes iganes valib sellele saarele minna, siis seal on avastamist ka omaette küllaga. Tõsi ta on, et saar on üleni liivast ja vihmametsast koosnev ja sinna tuleb minna 4veolise sõiduriistaga, aga seda saab vabalt rentida ja ise endale üks mõnus seiklus korraldada. Meie valisime küll ekskursija, aga kui peaks veel olema võimalus sinna minna siis läheks omapead.
Saime seal tuttavaks väga lahedate sakslastega, kes annetasid meile palju oma kraami, mida nad enam ei vajanud, sest sõitsid tagasi Saksamaale. Nüüd on meil isegi väike grill ja kartuleid.
Seejärel kimasime Brisbane, sest saime ühe tööintervju. Lootuses, et saame töö ja elamise ei olnud me öömaja otsinud.
Esiteks: see linn on nii kuradima suur. Siin elsb 1.6 milj inimest. Juhhuuu, mis veel võimalik on???
Teiseks: töövestlus ei tekitanud ei minus ega Lauris kerguse tunnet. Otsustasime valida enamat.
Kolmandaks: kuna kell oli juba palju olime öömaja otsimisega hiljapeale jäänud - polnud öömaja ja kõht oli tühi ning linn oli suur ja parkida ei saanud kusagil. Lõpuks vaatadime vaateplatvormil linnatulesid ja täiskuud ning otsustasime hosteli kasuks.
Neljandaks: hostelis oli üks armas tüdruk, kellega vestlesime olukorra sunnil päris pikalt. Bookisime siis interneti kaudu endale 8-inimese tuppa 2 voodikohta. Läks hästi, et me enne tüdrukuga sõprust olime teinud, sest meie õnneks andis ta meile hoopis eraldi toa, kus saime täitsa omaette olla. No läksime siis kolmandale korrusele tuppa number 37. Oo, mõnus, aga siis taipasime, et midagi on mäda. Tuba oli koristamata, isegi kellegi ülikonnad rippusid toas. See ei saa ometi tõde olla. Ei saa. Läksime uuesti alla - saime uue toa. Jäime peaaegu lifti kinni ja üldse oli see üks naljakas ja huvitav seiklus. Ei taha teps mitte olla nendes hostelites, kus elab liiga palju inimesi üksteise seljas.

Aga jaa. Järgmisel päeval kasutasime juba taas Airbnb varianti ja leidsime mõnusa öömaja asiaatide juures. Luksuselamine. Kaks ööd olime seal ja nüüd leidsime ühe ägeda hipiseltskonna, kes elab kesklinnast 30 minuti jalutuskäigu kaugusel ja on soodsam kui siiani selles linnas olnud on. Tegid meile täna õhtusöögi ja ajasime juttu. Väga toredad noored, kõik kohalikud. Maja on suur, igal pool ripuvad ägedad hipividinad ja unenäopüüdjad, köök on igasugu ravimtaimi täis ja üldse tundub siin üsna kodune. Ei mingit luksust aga kõik vajalik on olemas. Kuidas saab veel paremaks minna? Ja tüübil on oma garaažis muusikastuudio. Siin on palju tervenemise, jooga ja muid tarku raamatuid ja telekat ei ole. Imeline!!!

Algul tundus Brizzy üsna suur ja kõle ja pigem ebamugavustunnet tekitav linn, aga praeguseks hetkeks on olukord muutunud. Mis kõik veel võimalik on? Mis siis kui kõik on nii nagu paistab, aga mitte miski pole nii nagu paistab?

Eks näis, mis elu meile veel pakub, aga see koht tundub mõnus ja kodune. Praegu on aeg kerra tõmmata ja pilte saab fbst näha.

A.

Millist muutust ma tegelikult soovin?

Nüüd oleme siis töötanud sandlipuude kallal pea 2 nädalat. Keha hakkas kohe reageerima allergia, valu, pinge jms. näol. Huvitav. Suur palk, mida meile lubati, osutus selleks, et kui 9-12 tundi füüsilist tööd teha rügad, saad enam vähem summa, millest räägiti. See selleks, mu keha ei olnud lapsena ka nii sinikaid ja koorikuid täis kui praegu. Mis veel võimalik on? Mida ma veel saan valida? Põhjendusi oli lihtsalt nii palju, et mitte enamat valida vaid olla rahul sellega mis on ... on ju halvemaski olukorras inimesi. Ja tegelikult on siin ju mõnus. Ning inimesed on ka ilusad ja head.
Aga mina olen tänulik, et mind ümbritsevad need, kes vajalikul hetkel tõuke annavad. Keha juba ammu kisendas, et miski muu on veel võimalik. Midagi enamat on võimalik. Palun vali ometi! Kui kõvasti ma pean sulle haiget tegema, et sa midagi enamat valiksid???
Valust ja pidevast ebamugavustundest tingituna tekkis kurvameelsus ja igatsus.
Siis suunati meid veel väiksemate sandlipuude peale, mis on füüsiliselt veel raskem ja aeganõudvam kui eelmised puud ja ühe puu eest saame küll 5 senti rohkem, aga üldkokkuvõttes vähem. Ka Laurile ei sobinud see töö, mis viis ta täna selleni, et ta ütles ülemusele, et tema seda tööd teha ei taha. Edasi läks asjade kulg nii, et järgmisest nädalast alates me enam siin ei tööta ja vaatame kuhu meie armas Camry meid järgmisena viib.
Tõde on see, et tegelikult ma küsisin seda ja mõnda aega - küsisin muutust. Ja mida me nüüd valida saame?

Ja veel. Mul oli sünnipäev. Imelised sõbrad tervutasid mind sünnipäevahommikul ja päeval ja õhtul ja tundsin väga suurt tänulikkust ja rõõmu. Küpsetasin ja kokkasin enda siinsetele inimestele ja õhtu oli mõnus.
Aitäh kõigile, kes meeles pidasid ja mis veel kõik võimalik on ?

A.

5 päeva puhkust

Viinamarjapuud on punutud. Pärast seda saime 5 päeva puhkust ja sõitsime telkima Krisi, Bjorni, Pami, Duane, Jacki ja Savannahga. Viimased neli on siis meie farmi omanikud ja nende lapsed. Väike linn nimega Bowen, mis on siis selline kolmelt poolt merega ümbritsetud poolsaar, kus on campimise alad. Väga muhe oli. Algul küll kahtlesin merre minemise suhtes, sest meduusid pidid kurjad olema praegusel ajal, aga kuumus oli nii suur, et keha anus jahutust. Eks ma siis kuulasin teda. Ookean oli nii soe, et kõlbaks vanni veekski. Ja öine taevas. See on lihtsalt ulme, kui palju tähti. Ja suur vanker on tagurpidi. Esimesel päeval olime niisama rannas ja mõnulesime - teisel päeval läksime hommikul Duani ja Pami paadiga sõitma ja paat vedas meid nööriga taga - küll dube küll surfilaua ja kneeboardiga enda järel ja loopis aegajalt vette. Siis käisime veel mere peal kanuutamas ja olime niisama mõnusad. Kolmandal päeval käisime Lauriga kaljudel ronimas ja erinevaid vaateid nautimas. Õhtul kutsusid Duane ja Pam meid restorani õhtusöögile ja kõik oli väga mõnus. 1. aprilli hommik algas sellega, et Pam saatis sõnumi, et kuna campimis koht on nii täis siis kell 8 on chekout. Midaaa? Hakkasime kiirelt pakkima, sest kell oli juba pool 8. See oli lõbus kui aru saime, et tegemist oli naljaga. Ja no siis oli muidugi vaja ka kõigile teistele hakata nalja tegema.
Lauri kinkis mulle 1. aprilli puhul kaelaketi - ilus, imeline, aitäh ja kuidas saab veel paremaks minna?
2. aprill käisime Townswilles niisama ringi kolamas ja sisseoste tegemas. Samuti leidsime secondhand poe, kus sai ostetud 2$ tükk 6 filmi.
Jõudsime koju tagasi kusagil poole 5 paiku ja siis läksime koos Krisi ja Bjorniga Sookey juurde. Tal oli seal 7 kutsikat ja 3 suurt koera ja lind - imeliku nokaga ja sööb päevas kolm tibupoega - kookabulra. Ja siis viis Sookey meid safarile. Sõitsime offroad looduses ja lõime päid vastu auto lage ära. Aga väga vägev oli. Jõudsime koseni ja poisid käisid ujumas ka. Mina vigastasin kivide peal enne jalga ja ei olnud tuju tundmatussee hüpata.
Aga jaa. Viimane vaba päev möödus filme vaadates ja niisama lebotades.
Tänasest alates teeme jälle tööd. Sandslwoods siis seekord. Neid on palju ja töötame elektriliste kääridega. Nagu robotkäsi oleks. Palka peaksime rohkem saama, aga eks ole näha kui palgapäev kätte jõudnud.
Pilte praegu ei pane, sest nett on piisavalt aeglane, et laadimist oodata.
pai.
A.

käed

A.

Aga mis siin tegelikult aset leiab?

Tulime just viinamarja puude vahelt. Töö toimub kolmes setis. Kell 5 hommikul ärkame ja kell 6 läheme põllule. Smoko e. suitsupaus on kell 9. See kestab 20 minutit. Tavaliselt selleks hetkeks kõht jälle tühi ja tuleb kiirelt midagi haugata. Teine paus on kl 12-13. See on lõuna - siis on juba väsimus suur ega tahaks üldse enam tagasi minna. Kl 13-15 teeme veel tööd. See on kõige raskem, sest kuum on ja väsimus on. Täna oli viludas 33 kraadi, mis siis veel põllul lauspäikese all, kus tuul ei pääse teps mitte liikuma? Ja kui väsimus on, siis hakkavad viinmarja puud laksu andma - jalad on triibulised. Ja käed on villis ja puruks.
Ma ikka mõtlen selles kolmandas setis pea iga kord, et kas tõesti piitsutan ma oma keha ja valin seda raskust enda ellu? Reaalselt hingamine muutub raskemaks ning liitreid kuuma vett alla kugistada ei ole mingi probleem, riided on läbi märjad, sest keha filtreerib selle vee kohe higiks. Ahjaa - miks ma kuuma vett joon? Sest päike on nii kuum, et keedab meile vabatahtlikult teevett. Täna olin ma viimase seti ajal nii läbi, et tundsin et vajun sinna samasse ära - pisarateni väsinud.

Ja väga palju mõtlen Eesti peale, enda pere ja sõprade peale. Täna ütlesin mingi hetk Laurile isegi Alvar.
See on huvitav, kuidas kaugel olles ikka tulevad mingid mõtted, et kui Eestisse tagasi läheme siis kuidas ja kuhu ja mida tegema hakata. Tahaksin näiteks veel Jaanusega mingit vägevat festivali korraldada või teha veel miskit hoopis teistsugust. Ja siis ma mõtlen seal põllul veel, et kuidas Ruben kasvab ja uus beebi hakkab sündima.
Ja siis mõtlesin kui väga kallid on Kaie ja Niinu ja et kuidas neil küll läheb.
Ja veel mõtlen kuidas Teelele ja Ellekale kiirelt selgeks teen kuidas viinamarjapuid nii pügada, et puud hästi vilja kannaks.
Täna ütlesin isegi et igatsen Eesti talve, sest nii kuramuse kuum oli.
Eile käisime tegemas ka mingit arstliku läbivaatust, mis oli naljakas. Isegi narkotest tehti ja lasti puhuda. Vat kus üllatus, ma olen täitsa puhas.

Ühesõnaga - jaa. Palka saab ning rasket tööd saab teha aga saab ka igatsust tunda ja ilu kaeda. Mida ma nüüd veel valida saan ja kuidas saab veel paremaks minna?

Armastan Eestit ja teid kõiki seal mu armsad ning tulen kindlasti tagasi ühel hetkel, olge mureta.

Pai.
A.

Ayr-Dalbeg road

Oleme jõudnud farmitööle. Tööks on viinamarjapuude pügamine. Kõigepealt valid oksa siis maadled sellega veidi, et ta lahti päästa - seejärel lõikad ära lisaoksad ja puhastad lehtedest ning tõmbad ära kõik rohelised lehed. Ühe puu külge peab jääma umbes 5 põhiliini mõlemale poole ning need tuleb punuda mööda vagusid kulgevate traatliinide ümber. Iizi. Aga jõudu on tarvis. Hetkel on minu üks käsi paistes okste lõikamisest, aga võtsin vaba päeva, et käsi taastuks - hoian jahedat peal, et homme jälle okstega maadlema minna.
Huviatvad ajad on. Millist elu ma nüüd valida saan?
Aga farm on mõnus. Siin on peale meie veel üks hollandlastest paar Björn ja Chris ning üks sakslanna Julie. Rauhmeelsed ja mahedad inimesed.

Loen nüüd raamatut.
A.

Magus kartul

Töötamise hostelis oleme nüüd olnud juba mõnda aega. Esmaspäeval me tööd ei saanud ning õhtul seinale pandud tabeli põhjal selgus, et ka teisipäev on vaba. No. Mis veel võimalik on? Veidi aega hiljem saime teate ühest farmist, kus elamine ja töötamine toimub sama koha peal. Saaksime oma toa ja kokku oleks seal 5 seljakotiinimest. Tööd teeksime 5-6 päeva ja 5 tunni eest nädalas rohimist, et välja teenida enda tasuta öömaja.
Jaaa! See kõlab kindlasti paremini kui 4 inimest üksteise kukil 8 m2 toas ootamas, kas homme tööõnn naeratab.
Nüüd siis oleme jõudnud punkti, kus vajame autot, et liigelda. Tegeleme sellega - raha osas oleme huvitavas punktis, sest see on läinud suures osas omateed. Aga ühe auto jaksame ikka osta.
Vabal päeval oli suur plaan autot otsima hakata, aga ärkasime selle peale, et Tricha koputas uksele ja ütles, et Lauri peab tööle minema.
No, vähemalt teenib keegi raha. Tegin talle võikud kaasa ja sättisin ise end raamatut lugema, kui Tricha tuli ütlema, et lähen ka tööle. Seda ma muidugi ei teadnud kuhu-kui kauaks-mida tegema.
Nii mind siis sõidutati kartulipõllule, kus 3 inimest juba rõõmsalt peenraid rohis.
Jess! Seda tööd pole juba ammu teinud.
Nii me seal siis tõmbasime okkalisi ja vähem okkalisi taimi maguskartuli vahelt välja, ise põlvini roheluses. Eks ma ikka mõnel korral lasin mõtted madudest üle, aga tegelikult on kõige ohtlikumad loomad seal mesimummud ja nende sõbrad konnad. Töö ei ole kontimurdev - aga nüüdseks juba kaks päeva lõppematute vagude vahel küürutades annab keha kangusega tunda. Esimesel päeval sain ka pisikese päikesepõletuse seljale, aga ka see läheb mööda.
Kuna uus töö hakkab juba esmaspäeval otsustasime, et lahkume siit reedel ja valime endale Cairnsis auto, mis meid hoiab ja armastab.
Samuti saime eile õhtul teada , et saime tööd cotton ehk siis puuvilla tehasesse. Töö peaks algama aprillis ja palk peaks olema päris hea. Aga see asub umbes 1600km kaugusel, mis on päris pikk maa minna. Eks näis mis valikuid me nüüd tegema hakkame.

Ps! Mul ei ole lisada ühtegi pilti, sest ma pole neid vahepeal teinud.

A.

Mida me veel luua saame?

Kolmas päev Tolga hostelis. Mida nüüd veel luua saame? Põhitegevused on olnud teleka vaatamine ja kaardimäng. Eile õpetas Lauri mulle pokkerit. No on alles vastik ja kehasse kitsust tekitav mäng, aga mul on hea meel et seda kogesin. Selline huvitav raskus tekkis minu sisse ja kitsas hakkas. Mingis mõttes saan nüüd mängusõltlastest aru. Ega see mäng panebki ennast haletsema. Ja misiganes huvitavaid valikuid vastu võtma.
Aga üldiselt ei ole siin tõesti suurt miskit teha. Samas mõeldes sellele, et lapsena sai igavuses olles igasugust põnevust välja mõeldud, siis võin ma vabalt seda ka siin teha.
Niisiis. Mängin kitarri ja ukut ja ehk ka suupilli. Loen raamatut ja lahendan sudokut. Võib olla ka mõned kaardimängud ning filmid. Ahjaa ja pesu pesemine.
Täna pannakse välja ka uue nädala tööhraafik. Eks siis ole näha kui palju ja kus meile tegevust antakse.
Tervitused,
A.

Tolga - backbackerid

Hommik algas Cairnsis vihmasena. Laura on vahepeal tagasi jõudnud laevalt, kuid ta läheb sinna tagasi laupäeva hommikul. Kuna Kiku otsustas eile oma telefoni ja rahakotiga basseini hüpata siis tema valikuks jäi hetkel Cairnsi asju ajama jääda, et endale uus telefon hankida ja veidi taha kokku ajada et uue koha deposiit ära maksta. Huvitavad valikud. Meie Lauriga istusime hommikul bussi peale ja sõitsime Athertoni poole, et tulla tööhostelisse. Bussisõit oli taas südant pahaks ajav, aga mitte liiga hull. Ja nüüd oleme me Tolgas - hostel kus peale meie on veel hulgaliselt inimhingi, kes on huvitava valiku teinud. Kuidas saab verl paremaks minna kjr?
Kohale jõudes täitsime mingi hunniku blankette ja meid juhatati meie sviiti. Toa suurus on umbes 6-8 m2. Seal on kaks nari ja 4 voodikohta. Tuba pisut lõhnab, aga voodilinad saime kenasti puhtad. See on suurepärane. Jagame tuba kahe prantslasega, kes on kindlasti väga tored. Tüdruk läheb kohe varsti siit hostelist ära ja ma loodan, et ma saan tema töö farmis endale. Eks näis. Töö on meil Lauriga tõenäoliselt erinev, aga mine sa tea, mis veel võimalik on?
 Aga nüüd siis toidu tegemine ja vaatame, mis elu toob ikka kerguse ja rõõmuga...

A.

Ennast valida

Paariks päevaks rentisime auto. Selline mõnus romu, mis on oma päevad ära elanud. Sõitsime ümberkaudsetes farmides ja lootsime tööd leida. Mulle meeldib meie seltskond. Kiku ja Lauri teevad palju muusikat koos - mina ka. Ja need mõnusad vestlused, mida me peame, on inspireerivad. Eile taas istusime Laura ja Kikuga ja rääkisime. Suures osas rääkisin mina. Jagasin armsatele inimestele enda mõtteid selle kohta, millist muutust nad on võimelised looma valides iseennast. Uskumatud lood minu enda elust mis on toonud mind siia, sellesse hetke ja nende inimestega, kes saavad mulle nii vägev panus olla ja kellele minagi olen panus. Sellised jagajad koos.
Huvitav on ka see, et kusagilt jäi mingi hetk kõrva, et eestlased on nii kokkuhoidev rahvas, aga välismaal olles löövad aga nuga selga. Huvitav vaatepunkt. Mina isiklikult olen siin elades kogenud küll vaid positiivset ja hoolivat / abistavat suhtumist. Niisiis, kas tõde on see, et ilma eelarvamusteta abi küsides sulle pakutakse seda pärast küsimuse esitamist või eelarvamusega abi mitte küsimises sulle oma hea tahte ja panusega vastu ei tulda?
Nüüd oleme siis jõudnud punkti, kus Lauri käib tööl ja Laura läks tunnike tagasi oma pakitud seljakotiga teadmata ajaks merele. Nimelt ostis ta pileti laevale, mis teeb 3 päevaseid sõite merele - imelisi koralle ja riife vaatama - veealust maailma imetlema. Aga tema ostis pileti ka natuke teise eesmärgiga - et saada sinna laevale tööle. Kui ta tubli on siis jäetakse ta tasuta laevale elama ja temast saab meeskonna liige teadmata ajaks. Niisiis ei ole meil hetkel teada, kuna me Lauraga uuesti kohtume.
Endiselt on soov tööd leida. Mida on tarvis, et see minuni tuleks? Ja palun mulle üks panustav ja äge töö.
Praegu on hommik. Lauri veel magab, jõudis öösel alles töölt. Kiku magab ehk ka. Tunni pärast nad ärkavad ja siis viivad auto tagasi. Eks näis mida me täna selles suurepärases päevas luua saame?!
Head,
A.

Palju õnne armas Eestimaa

Me oleme nüüd Austraalias olnud juba täitsa tükk aega. Tutvunud mitmete eestlastega ja nautinud kuumust ja jahutavat vihma. Tööd on ka otsitud omajagu, aga praegusel 10 sekundil ei tundu baaritöö enam panustav. Tahaks farmi tööle minna ja võtta vastu raha, mis mind ootab.
Praeguseks on kätte saadud juba, telefoninumber, pangakaardid ja tax numbrid, mida tööle saamiseks vaja on. Mis veel võimalik on?
Lauri ja Kiku mängivad malet, Laura läks vist linnapeale, mina lösutan diivanil, millest on saanud mu viimaste päevade lemmikpaik. Ukuga mängin ja loon lugusid - mõnulen raamatut lugedes. Mulle meeldib - mul on tunne, et varsti on asjad hoopis teisiti ja lösutamiseks enam nii palju mahti ei ole. Eks näis.

Aga armas kodumaa - igatsen sind ja tulen su peale kindlasti tagasi. Soovin imelist ja turvalist ja vägevat ja kokkuhoidvat uut aastat.

A.

Austraalia - Cairns

Öö lennujaamas ja lennul ei ole vist kunagi kuigi mõnus. Sattusime istuma exit väljapääsu juurde niiet ei saanud ka seljatuge alla lasta. Ja üks pikk magamata päev.
Austraalias võeti meid lennujaamas kõrvale. Küsiti küsimusi, uuriti kotte. Väga professionaalne lennujaamatöötaja. Ja nad tõesti teevad oma tööd siin südame ja naeratuse ja tänutundega. Äge.
Siis võtsime bussi ja sõitsime läbi väikese armsa Cairnsi. See on nagu Tartu, või Pärnu. Ilus, puhas... Indoneesiast hoopis teistsugune. Siin elab 142 000 inimest ja ookeanisse ujuma minna ei tohi, sest krokotillil saaks muidu kõht liiga täis.
Me jõudsime hostelisse umbes kella 10 paiku, aga chek ini sai teha alles kl 13.
Paganamas, nii väsimus oli. Vajasin paari tundi und. Kuumus oli meeletu. Hakkasime siis linna poole jalutama - võttis kaua aega. Aga saime pangas asjad aetud ja omame nüüd pangakontosid...samuti sõin ma väga kallist burgerit. Tuleb ümber harjuda raha väärtusega - indoneesias just hakkasin ruupiatele pihta saama.
Telefoni number on mul ka nüüd olemas. Ja toidupoes käisime ostmas õhtusöögiks kraami.

Rohkem infot tulevikus...
Praegu pikutame basseini ääres ja vaatame hiiglaslikke nahkhiiri.
Eestiga ajavahe 8 tundi.
A.

vihmahooaeg ja viimane päev Balil

Viimane öö möödus mõnusalt. Vihma sajab, aga sooja on parasjagu, vähemalt ei voola higi igast keharakust välja.
Sööme hommikust ja seejärel asju pakkima. Lennuk läheb küll alles öösel aga ööbimiskohast on vaja välja kolida.
Raha on mul alles täpselt 200 000 ruupiat, millest umbes täpselt pool läheb taksosõidule lennujaama ja praegusele hommikusöögile. See on positiivne, sest Austraalias juba teised rahad ja hinnad.

Meeleolu on mõnus. Austraalias ootab meid 32 kraadi sooja ja esimeseks nädalavahetuseks hostel. Homme õhtul lähme külla ühele eestlasele, kelle kaudu saame ehk tööd ühes autopesulas. Kuidas saab veel paremaks minna kerguse ja rõõmuga??? Alustuselks oleks see väga hea ... aprillist tahaks puuvillatööstusesse saada ja siis töötada ja kasvatada raha lihtsalt tohutu kiirusega.

Huvitav on see, et ajavahe kasvab veel 2 tunni jagu. Eestiga saab suhelda siis lives vaid nädalavahetustel. Aga saame hakkama ka sellega.

Ok. Järgmine sissekanne tuleb küll Austraaliast.
A.

Ubud ja tagasi lõunasse

Nii. Vahepeal käisime siis kõige balimas linnas, mis sellel saarel asub. Meie jaoks oli see pigem selline hästi turistidele kohandatud linnake, kus oli palju poode, söögikohti, turiste, poode, joogatajaid ja kunsti. Väga armas linn, aga teha ei olnud meil seal suurt midagi. Mingis mõttes on tekkinud rutiin - ärkan, söön, sõidan rolleriga ringi, söön, ujun, söön, lähen magama. Eks mõnes mõttes ole siin juba kaua oldud ka. Tundub, et kõik me juba veidi ootame Austraaliasse jõudmist ja tööle hakkamist.
Ubudis olime kaks ööd. Ringi jooksvad kekod, putukad ja muud loomad ei häirigi enam nii palju. Ja kui söögi seest kärbse leiad ei tõuse enam kulmgi.
Suured vihmad on siin alanud, mis ujutavad tänavaid üle ja uhuvad kogu sodi tänavatelt ookeanisse. Enam ei ole vesi nii sinine kui ta algul oli - nüüd pigem ujuvad vees vastu tänavatelt tulnud mustus ja sodi. Kaugemal on muidugi puhtam.
Praeguseks oleme jõudnud tagasi Pecatusse ja Padang Padang breeze. Siin on mõnus - tööotsingud käivad. Lauri sai just mu inglise keelse cv valmis ja Laura saadab juba usinasti cvsid.
Mida on tarvis selleks, et me kõik 3 leiaksime meisse eriti panustava töö, mis oleks lihtsalt nii huvitav ja lõbus, et me poleks eales arvanud, et selle vägevuse eest saab veel nii palju raha ka? Hehee.
Täna plaanivad Laura ja Lauri veel surfama minna, mina loen siis tõenäoliselt kaldal mõnusasti raamatut.
Igal juhul veel mõned päevad ja Austraalia ootab.
Järgmine kord juba sealt ...
Nb! Kuna nett on üliaeglane huvitaval kombel, siis ma seekord pilte üles laadima ei hakka. See võtaks tunde.

Ja eks see igatsus ole ka ikka natuke tekkinud... mis veel võimalik on?
A.

Lovina - Sathika B&B

Huvitavad kohad ja parajad dzunglid. Oleme jõudnud omadega Lovinasse, kus kohe algises tervitati meid asetadea meie jalge ette lilleõisi täis puidust kausid kuhu saine enda jalad jahtuma sättida. Seejärel pakuti jääteed ja puuvilju. Meie jalgu hakkas mudima üks armas hindu naine. ÜLIMÕNUS.
Eile käisime rolleritega koskede juures. See on ikka huvitav kuidas iga inimene võib sinult raha küsida. Küll parkimise küll ujumise küll vee vaatamise eest. Eile otsustasime et enam ei anna, sest kui sa igale küsijale 10 000 - 25 000 annad siis austraalias läheb olemine kirltsaks. Seda me ei vali.
Aga looduslikud kosed on ikka meeletud. Trepiastmed mis sinna viivad on nii umbes 80cm kõrged niiet täna on üsna makaron olla.
Eile hommikul käisime veel ka delfiine vaatamas. See oli huvitava. Kahju oli isegi neist delfiinidest. Sest nii kui nad kusagil oma seljauime näitasid tõmbasid umbes kümmekond kalapaati oma mootorid käima ning viisid turiste lähemale, et ikka uimest pilti saaks teha. See oli veider veidi. Nagu delfiinijaht oleks merel käinud. Samas, delfiinid on ülitargad ja nad ise valivad ikka ja jälle ennast turistidele näitama tulla.
Öömaja, kus me praegu oleme kuulub ühele hindu mehele ja tema venelannast naisele. Sellel mehel avati eile veel üks ööbimiskoht ja peopaik. Käisime avamisel. Ülilõbus oli. Meiega koos oli veel 3 inglast ja üks sakslane ja veel üls inglise tüdruk. Lõbus oli. Ja BBQ, mida sõime oli imemaitsev. See oli serveeritud palmilehtedele ja kõik sõid kätega.
Täna ehk läheme kuumavee allikate juurde ja eks näis, ehk laseme end veidi mudida ka.

A.

Air Sanih - Damai

Uus paik. Otsustasime eelmises kohas piirduda kahe öö veetmisega. Energia tundus kuidagi vale. Merel sõites ja neid hiiglaslikke mägesid vaadates tekkis planeedi ees kuidagi sügav aukartus. Nähes ja tajudes kogu seda maa vägevust ja piiritust - ma olen kõik see ja ma ei ole mitte midagi. Kõik on nii nagu paistab ja mitte midagi pole nii nagu paistab.
Viimasel ööl Amedis välkus ja sähvis taevas nii nagu ma kunagi varem veel näinud ei ole...  taaskord - kui vägev looja on meie planeet. Ma olen ülimalt tänulik, et ma seda teadlikult ja täie kohaloluga vastu saan võtta.
Aga nüüd oleme jõudnud Damai kodumajutusse. Meil on imeline väike majake ja maja ees ripub kahe palmipuu vahel võrkkiik. Kuidas saab veel paremaks minna? Meie hostija on väga sõbralik ja palju reisinud hindu Miko. Ta töötas 10 aastat kruiisilaeval ja sõitis maailma läbi. Uskumatult teistsugune energia ja vaatuvõtt - inimene kes on näinud erinevaid kultuure ja suhtub kõikidesse võrdsusega. Esmalt pakkus ta meile tasuta jooke oma Warungis - toidukohas, mis nägi lihtsalt imeliselt luksuslik välja ja eriti kõrgklassilise teenindusega. Hinnad on suurepäraselt soodsad ning toidud maitsvad. Reaalselt näiteks värske kalasupp juurikatega ja kõrvale serveeritud riisiga maksis 17500 ruupiat - ehk siis veidi üle 1 euro. Kuidas saab veel paremaks minna? Ja värskelt pressitud mahl 10000 ruupiat. Mmmm. Aitäh! Palun mulle veel seda.
Ja Miko on lihtsalt ülilõbus tüüp. Jagas siin Laurale ja Laurile enda riidefirma tooteid. Bali kohalik riidefirma Deepster. Ja sõidutas meid mööda küla ringi. Andis meile tasuta pääsmed tema natural swimminpool' i ehk veeparki, kus on naturaalse veega basseinid. Kuidas saab veel paremaks minna? Tuli võttis meid õhtul peale ja viis marketile puuvilju ostma ja seejärel rannatänavale kokteile jooma. Kusjuures ta keeldus laskmast meil ise maksmast - ütles, et tal on raha ja et ta on nii õnnelik, et saab jälle inglise keelt rääkida. Me andsime talle vastu ühe kolmest suitsuvorstist mille memm meile teele kaasa pakkis. Üks suitsuvorsti vaakumpakend oli katki läinud - see hallitas  niiet tükike Eestit on meil veel alles.
See on imeline koht siin - super inimesed ja mõnus olla. Tõenäoliselt peatume siin natuke kauem.
Inimesed naeratavad kogu aeg ja on ariti muhedad.

A.

Amed - Põhja Bali

Uus koht. Täna just mõtlesin kui 100% erinevad need kõik kohad on olnud, kus me siiamaani elanud oleme. Praeguseks oleme jõudnud siis mägedesse. Vulkaanilisse piirkonda, kus üks vulkaan lausa tossab alles ja mount Batur ei ole veel 100 aastat vanagi. Kujutate ette, et üks mägi ei ole veel 100 aastatki vana? Lihtsalt ühel heal päeval otsustas tekkida. Hetkel istume oma ookeanivaatega ööbimiskohas, kus basseini tuli just end jahutama üks kohalik väike poiss. Merel tõuseb torm ja välgub ning müriatab. See on tegelt täiesti fenomenaalne vaatepilt.
Hommikul võttis siit samast rannast üks mootorpaat meid peale ja sõitsime snorgeldama. Enne proovisime maja ees basseinis maske ja toruga hingata. Minul tekkis paanika. Kellele see küll kuulus aga selle ookeaniga on mul mingi oma teema ajada. Vee peal olles jõudsime siis kohta, kus oli aeg lestad jalga panna ja veealust maailma vaadata. Milline imeline maailm. Täiesti uskumatu, missugune kosmos toimub vee all. Värvilised kalad ja korallid ja elu. Kuidas saab veel paremaks minna? Ulpisin seal vees ja korraga oli hirm ja paanika kadunud. Seda.ei saa sõnadesse panna , ega peagi. Lihtsalt sellel 10 sekundil kõike seda nähes ja kogedes olin ma üleni kohal ja piiritu ja ookeaniga üks.
Eile õhtul kohtusime ühe kohalikuga, kes tõi kaasa dšembe ja kitarri ning täiskuuöö jämm võis alata. Eilne õhtu oli veider, mingid huvitavad energiad olid üleval ja me kõik tundsime end veidi veidralt. Aga eks täiskuu ajal olegi igasugu huvitavad olemid liikvel, kes püüavad inimeste eludesse trügida.
Autosõit Padang Padangist oli väga pikk. 112 km läbisime 4 tunniga. Ummikus istusime ka päris tükk aega. Aga arvestades seda, et siin liiklusreegleid suurt ei ole siis läks isegi hästi.
Eile sõin taaskord imemaitsvat kohalikku toitu. Hinna erinevus on märgatav. Kui eelmises kohas maksime BBQ eest 150 000 ruupiat siis siin sai selle kätte põhimõtteliselt 35 000 ruupiaga. Vabalt. Ja see maitsab lihtsalt oivaliselt. Kala ja riis on põhilised toidud siin praegu, aga see ei ole mingi probleem. Palun mulle veel seda oivalist toitu.

A.

Padang-Padang - Pecatu

Uus koht. Taksoga sõit eelmisest kohast siia oli hivitav ja üsna pikk. Aga kohale me jõudsime. Eile käisime ookeanis ujumas taas. Ebareaalselt soe, ma ei ole kunagi nii soojas meres ujunud.
Täna rentisime rollerid. Mul oli veits ebakindlus sellega siin sõita, aga kuna keegi mind pakikal vedada ei julgenud ja muud trantspordi vahendid siin puuduvad siis võtsin ikkagi ka rolleri.
Väga hullusti ei läinudki esimese päeva kohta - ühe korra sõitsin vastu seina ja hiljem sõitsin läbi augu rehvi puruks. Kuna roller hakkas lappama otsustasin peatada, õnneks Laura sõitis taga niisiis kusagile teele üksi ei jäänud. Ja kuidas saab veel paremaks minna? Remondimees elas praktiliselt kõrvalmajas. Lauri läks teda kutsuma ja tüüp vahetas 10 minutiga rehvi ära. Mina tuulutasin sajalist ja sõit võiski jätkuda.
Seejärel käisime Uluwatu templis, kus oli ülikuum. Päike paistis endiselt lagipähe ja kuna me olime enne rannas vedelenud olime ka parasjagu kärssanud. No ja tuleb tõdeda, et pane sa seda päikese kreemi palju tahad kõrvetada saad ikka. Käed on rollerisõidust täiesti kärssanud ja kreemitotsikud imenduvad ülikiirelt naha sisse.
Homme siis hommikupoolikul rannas surfitund Laural ja Lauril, minu valik oli seda hetkel mitte katsetada, sest esiteks ei tunne ma ennast huvitaval kombel ookeanis nii kindlalt ja teiseks maksta suurt raha surfiõpetajale ja ise terve aeg pidurdada, et ma ei julge sügavasse vette minna. Niisiis. Minu raamat, minu märkmik, minu muusika ja minu oma aeg rannas viludas lesida ja teiste asju valvata. Vabalt. Tundub üli kerge.
Aga üldiselt sisalike ja ämblikutega harjub suht ära. Eks ehmatavad ikka ja teevad veidrat häält aga vabalt võivad nad seda teha.
Õhtuks sõin taas mereande ja mängisime Lau'dega kaarte ja olime niisama. Homme õhtul pidavat olema päikeseloojangu pidu kusagil rannas, plaan on minna.
Mida on tarvis selleks, et ma saaksin rolleriga üheks ja et ma valiks enm mitte lasta tal endale pinget tekitada ?

A.

Nakula Familiar Inn - Denbasar

See on siis koha nimi, kus oleme 2 ööd olnud. Ja Denbasar on linna nimi. Mõnus on. Soe on.
Huvitav oli täna, kui käisime marketil. Ilme kui palju kraami seal oli. Ja kauplemie käis ikka korralikult.. ostsin püksid,algul öeldi 220 000. Ma ütlesin et sel juhul ei taha. Kauplemie käis ja lõpuks sain püksid kätte 100 000ga. Noh. Arvutades siis 1 eur on umbes 15 000 ruupiat.
Aga kuumus on huvitav. Ma ei tea kui palju vett me siin joome, aga ikka tohututes kogustes. Mõelda vaid kuidas kõrbes veel liigutakse, ilma igasuguse varjuta.
Mõned sõnad siis ka, lihtsalt et mul kunagi kusagilt meenutada 😊
terimakasih-aitäh
tidak-ei
sama sama - palun
jalan-jalan - ma lihtsalt vaatan
jelamat jalan - head aega
aba gabar - kuidas läheb
suk samu - aitäh (bali keeles)
selamat siang - tere lõunat
selamat bagi - tere hommikust

Rohkem ei mäleta. Tegelt needki ütles lauri ette.

Söögikohtadega on endiselt huvitav. Astume sisse restoranodesse, mis näevad välja pigem nagu subalised plastiktoolidega hütid. Tellime siis toitu ja sööme - siia maani ei ole ma veel midagi ülihead söönud. Aga maailma parimad on värskelt pressitud mahlad. Täna tellisime neid kohe iga üks 2 tükki. Üks mahl maksab 8000 ruupiat mis eurodes on umbes 60 senti 😊ülihea.

Mida on tarvis, et ma saaksin süüa ka midagi nii head. Üldiselt on toidud väga vürtsised, aga seda tõenäoliselt sellepärast et toit halvaks ei läheka.

Bali kohta veel mõned faktid:
1. Bali saar on väiksem kui Eesti - 5700 ruutkm.
2. Balil pole liikluspolitseid ja -reegleid. Kõik sõidavad aeglaselt ja liiklusõnnetusi peaaegu ei olegi. See on nagu voolav jõgi.
3. Siin elab 90% hindusid ja 10 % moslemeid. Ülejäänud Indoneesias on 90% moslemeid.
4. Autokooli pole - eksam tuleb lihtsalt ära teha.
5. Palvetavad 3 korda päevas - hommikul kl. 6, kl 12 ja kl 18.
6. Abielludes pead ehitama perekonnatempli.
7. 17 aastaseks saades on hamba viilimise tseremoonia - kõigil viilitakse kõigil tasaseks. See tseremoonia aitab inimestel lahti saada kurjuse jõust nagu näiteks iha, viha, ahnus, kadedus. Hammaste viilinine sümboliseerib ka üleminekut lapsepõlvest täiskasvanuikka ja on ka välimuselt ilusam.
8. Kõige kõrgem maja on 25 m.
9. Liiklus on vasakpoolne ja sõiduradu on maksimaalselt 2
10. Hinda saab alati alla tingida
11. Bensiini müüakse Absolut Vodka pudelites.
12. Ühistrantsport puudub - kõigil on rollerid - peaaegu nagu holland 😊
13. Arbuuse on nii kollaseid kui punaseid

Kui fakte meelde tuleb veel siis täiendan.

Täna käisime Bali muuseumis ka. Huvitav.

NB! Kuna kirjutan mobiiliga siis andestage kirjavead... hehee.

A.

bali

Bali on väga mõnus. Eile jõudsime pärast ülipikka lennureisi siia. Väljas on umbes 34 kraadi sooja. Nahk on koguaeg märg. Päeva ajal on väljas väga palju inimesi. Linnud on puuri pandud, aga laulavad ikka. Ööhämaruses jooksevad ringi hiiglaslikud prussakad. Õnneks mitte toas. Toas on väiksed, mitu korda pisemad kui eestis, sipelgad. Ja kuidas saab veel paremaks minna. Hommikul ärkasin  nii et päikse käes sillerdav palmipuu õõtsus mõnusalt lahtise rõduukse taga. Nagu milline paradiis 😊.
Nüüd sõin just hommikusööki. Pole aimugi mis see oli.
Tänane plaan on käia marketil ja osta voodilinad mida edaspidi kadutama hakkame. Magamiskott on liiga palav. Ja hostelis või hotellis magades vastab tõele et ega linu siin eriti ei vahetata... plekilised teised 😊.

A.

Imelist ja seiklusterohket uut aastat

Nii mulle, sulle kui maailmale. 

Nädala pärast on mu elu seljakotis ning maailmaturnee saab alata. Tundub uskumatu, imeline suurepärane, fenomenaalne. 

Tallinna elukohta pole enam, nüüd on mu oma kodu, mu oma maja, mu oma pere. Väljas on kõva pakane, hetkel mu meelest 21 kraadi miinust. Uuh, ja lumi. Nädala pärast on temperatuuriks 32 kraadi plussi.

Reedel tulevad külalised ja ärasaatmise pidu. Praegu tundub panustav magama minna, et hommikul ärgata ja hakata tegema kõike mis on tarvis teha kerguses.

Pai.

A.