Jagatud vs. jagamata

Eile pärast 12 tunnist tööpäeva otsustasin, et lähen välja. Õues oli soe ja mul oli suur soov minna ja istuda kusagil mõnusas kohas ja rääkida kellegi mõnusaga juttu. Kõik oligi imeline, ainult et ma ei istunud kusagil mõnusas kohas ja ei rääkinud kellegagi juttu. Kõndisin mööda Tallinna vanalinna ja lihtsalt vaatasin ringi. Üksinda. Kostusid soome-, inglise-, saksa-, prantsuse-, vene- ja jaapani keeled. Üks poiss istus tänava äärekivil ning laulis Tõnis Mäe "Aeda". Väga kõlav hääl oli ... kostma jäid minu möödakõndimise ajal sõnad: "... kallis naine, saage must aru. pole käes meie armude aeg. Naine oodake, oodake veidi ..." Ma ei jäänud ootama, tundus, et ta ei laulnud mulle. 

Rääkisin eile natuke ka vanemämmakaga. Ja mul oli väga hea meel kuulda, et arstid olid mind kiitnud. Korraks tekitas see hea tunde, ego sai pai. Aga kuna ma püüan mitte midagi isiklikult võtta lasin ma sellest kiitusest päeva lõpuks lahti. Hakkasin mõtlema sellele, et kas ma teeksin oma tööd paremini või halvemini, kui saaksin rohkem või vähem palka. Jõudsin selleni, et kindlasti teeksin ma enda tööd samamoodi. Ma tunnen, et need naised vajavad parimat hoolitsust ja soovin anda endast kõik, et nad seda saaks. Ja ma rääkisin sellest eile ka vanemämmakale, et mul oli väga kahju, kui minu esimesel iseseisval tööpäeval naine lohutamatult nuttis ja mul ei olnud Aega, et tema kõrval istuda ja lasta tal jagada. See pilt on mul endiselt meeles ja see tunne, mis siis tekkis. Mind mõisteti ja püütakse olukorda leevendada, ehk õnnestubki päevaseks ajaks teine ämmakas juurde saada. See oleks hea!

Täna on mul vaba päev. Ehk saan natuke koristada ja siis on tahtmine midagi head homseks tööle kaasa teha. Homme olen siis 24 tundi järjest tööl. Eks näis, kuidas sellega toime tulen. 

Täna aga saan Kristinaga kokku ja ajame veidi juttu. Ja Margus soovis Kanalasse peole minna, selles kahtlen ma sügavalt, sest ette magamine ei ole võimalik.

Ja veel. Üleeile käisin Linnateatris "Igatsus"t vaatamas. Väga mõnus tunne ja ilus etendus oli. Mulle meeldisid selles etenduses eriti rääkimata lood. Selline üksinduse ja igatsuse aeg on praegu. Teen kõike üksi. 

A.