käed

A.

Aga mis siin tegelikult aset leiab?

Tulime just viinamarja puude vahelt. Töö toimub kolmes setis. Kell 5 hommikul ärkame ja kell 6 läheme põllule. Smoko e. suitsupaus on kell 9. See kestab 20 minutit. Tavaliselt selleks hetkeks kõht jälle tühi ja tuleb kiirelt midagi haugata. Teine paus on kl 12-13. See on lõuna - siis on juba väsimus suur ega tahaks üldse enam tagasi minna. Kl 13-15 teeme veel tööd. See on kõige raskem, sest kuum on ja väsimus on. Täna oli viludas 33 kraadi, mis siis veel põllul lauspäikese all, kus tuul ei pääse teps mitte liikuma? Ja kui väsimus on, siis hakkavad viinmarja puud laksu andma - jalad on triibulised. Ja käed on villis ja puruks.
Ma ikka mõtlen selles kolmandas setis pea iga kord, et kas tõesti piitsutan ma oma keha ja valin seda raskust enda ellu? Reaalselt hingamine muutub raskemaks ning liitreid kuuma vett alla kugistada ei ole mingi probleem, riided on läbi märjad, sest keha filtreerib selle vee kohe higiks. Ahjaa - miks ma kuuma vett joon? Sest päike on nii kuum, et keedab meile vabatahtlikult teevett. Täna olin ma viimase seti ajal nii läbi, et tundsin et vajun sinna samasse ära - pisarateni väsinud.

Ja väga palju mõtlen Eesti peale, enda pere ja sõprade peale. Täna ütlesin mingi hetk Laurile isegi Alvar.
See on huvitav, kuidas kaugel olles ikka tulevad mingid mõtted, et kui Eestisse tagasi läheme siis kuidas ja kuhu ja mida tegema hakata. Tahaksin näiteks veel Jaanusega mingit vägevat festivali korraldada või teha veel miskit hoopis teistsugust. Ja siis ma mõtlen seal põllul veel, et kuidas Ruben kasvab ja uus beebi hakkab sündima.
Ja siis mõtlesin kui väga kallid on Kaie ja Niinu ja et kuidas neil küll läheb.
Ja veel mõtlen kuidas Teelele ja Ellekale kiirelt selgeks teen kuidas viinamarjapuid nii pügada, et puud hästi vilja kannaks.
Täna ütlesin isegi et igatsen Eesti talve, sest nii kuramuse kuum oli.
Eile käisime tegemas ka mingit arstliku läbivaatust, mis oli naljakas. Isegi narkotest tehti ja lasti puhuda. Vat kus üllatus, ma olen täitsa puhas.

Ühesõnaga - jaa. Palka saab ning rasket tööd saab teha aga saab ka igatsust tunda ja ilu kaeda. Mida ma nüüd veel valida saan ja kuidas saab veel paremaks minna?

Armastan Eestit ja teid kõiki seal mu armsad ning tulen kindlasti tagasi ühel hetkel, olge mureta.

Pai.
A.

Ayr-Dalbeg road

Oleme jõudnud farmitööle. Tööks on viinamarjapuude pügamine. Kõigepealt valid oksa siis maadled sellega veidi, et ta lahti päästa - seejärel lõikad ära lisaoksad ja puhastad lehtedest ning tõmbad ära kõik rohelised lehed. Ühe puu külge peab jääma umbes 5 põhiliini mõlemale poole ning need tuleb punuda mööda vagusid kulgevate traatliinide ümber. Iizi. Aga jõudu on tarvis. Hetkel on minu üks käsi paistes okste lõikamisest, aga võtsin vaba päeva, et käsi taastuks - hoian jahedat peal, et homme jälle okstega maadlema minna.
Huviatvad ajad on. Millist elu ma nüüd valida saan?
Aga farm on mõnus. Siin on peale meie veel üks hollandlastest paar Björn ja Chris ning üks sakslanna Julie. Rauhmeelsed ja mahedad inimesed.

Loen nüüd raamatut.
A.

Magus kartul

Töötamise hostelis oleme nüüd olnud juba mõnda aega. Esmaspäeval me tööd ei saanud ning õhtul seinale pandud tabeli põhjal selgus, et ka teisipäev on vaba. No. Mis veel võimalik on? Veidi aega hiljem saime teate ühest farmist, kus elamine ja töötamine toimub sama koha peal. Saaksime oma toa ja kokku oleks seal 5 seljakotiinimest. Tööd teeksime 5-6 päeva ja 5 tunni eest nädalas rohimist, et välja teenida enda tasuta öömaja.
Jaaa! See kõlab kindlasti paremini kui 4 inimest üksteise kukil 8 m2 toas ootamas, kas homme tööõnn naeratab.
Nüüd siis oleme jõudnud punkti, kus vajame autot, et liigelda. Tegeleme sellega - raha osas oleme huvitavas punktis, sest see on läinud suures osas omateed. Aga ühe auto jaksame ikka osta.
Vabal päeval oli suur plaan autot otsima hakata, aga ärkasime selle peale, et Tricha koputas uksele ja ütles, et Lauri peab tööle minema.
No, vähemalt teenib keegi raha. Tegin talle võikud kaasa ja sättisin ise end raamatut lugema, kui Tricha tuli ütlema, et lähen ka tööle. Seda ma muidugi ei teadnud kuhu-kui kauaks-mida tegema.
Nii mind siis sõidutati kartulipõllule, kus 3 inimest juba rõõmsalt peenraid rohis.
Jess! Seda tööd pole juba ammu teinud.
Nii me seal siis tõmbasime okkalisi ja vähem okkalisi taimi maguskartuli vahelt välja, ise põlvini roheluses. Eks ma ikka mõnel korral lasin mõtted madudest üle, aga tegelikult on kõige ohtlikumad loomad seal mesimummud ja nende sõbrad konnad. Töö ei ole kontimurdev - aga nüüdseks juba kaks päeva lõppematute vagude vahel küürutades annab keha kangusega tunda. Esimesel päeval sain ka pisikese päikesepõletuse seljale, aga ka see läheb mööda.
Kuna uus töö hakkab juba esmaspäeval otsustasime, et lahkume siit reedel ja valime endale Cairnsis auto, mis meid hoiab ja armastab.
Samuti saime eile õhtul teada , et saime tööd cotton ehk siis puuvilla tehasesse. Töö peaks algama aprillis ja palk peaks olema päris hea. Aga see asub umbes 1600km kaugusel, mis on päris pikk maa minna. Eks näis mis valikuid me nüüd tegema hakkame.

Ps! Mul ei ole lisada ühtegi pilti, sest ma pole neid vahepeal teinud.

A.

Mida me veel luua saame?

Kolmas päev Tolga hostelis. Mida nüüd veel luua saame? Põhitegevused on olnud teleka vaatamine ja kaardimäng. Eile õpetas Lauri mulle pokkerit. No on alles vastik ja kehasse kitsust tekitav mäng, aga mul on hea meel et seda kogesin. Selline huvitav raskus tekkis minu sisse ja kitsas hakkas. Mingis mõttes saan nüüd mängusõltlastest aru. Ega see mäng panebki ennast haletsema. Ja misiganes huvitavaid valikuid vastu võtma.
Aga üldiselt ei ole siin tõesti suurt miskit teha. Samas mõeldes sellele, et lapsena sai igavuses olles igasugust põnevust välja mõeldud, siis võin ma vabalt seda ka siin teha.
Niisiis. Mängin kitarri ja ukut ja ehk ka suupilli. Loen raamatut ja lahendan sudokut. Võib olla ka mõned kaardimängud ning filmid. Ahjaa ja pesu pesemine.
Täna pannakse välja ka uue nädala tööhraafik. Eks siis ole näha kui palju ja kus meile tegevust antakse.
Tervitused,
A.

Tolga - backbackerid

Hommik algas Cairnsis vihmasena. Laura on vahepeal tagasi jõudnud laevalt, kuid ta läheb sinna tagasi laupäeva hommikul. Kuna Kiku otsustas eile oma telefoni ja rahakotiga basseini hüpata siis tema valikuks jäi hetkel Cairnsi asju ajama jääda, et endale uus telefon hankida ja veidi taha kokku ajada et uue koha deposiit ära maksta. Huvitavad valikud. Meie Lauriga istusime hommikul bussi peale ja sõitsime Athertoni poole, et tulla tööhostelisse. Bussisõit oli taas südant pahaks ajav, aga mitte liiga hull. Ja nüüd oleme me Tolgas - hostel kus peale meie on veel hulgaliselt inimhingi, kes on huvitava valiku teinud. Kuidas saab verl paremaks minna kjr?
Kohale jõudes täitsime mingi hunniku blankette ja meid juhatati meie sviiti. Toa suurus on umbes 6-8 m2. Seal on kaks nari ja 4 voodikohta. Tuba pisut lõhnab, aga voodilinad saime kenasti puhtad. See on suurepärane. Jagame tuba kahe prantslasega, kes on kindlasti väga tored. Tüdruk läheb kohe varsti siit hostelist ära ja ma loodan, et ma saan tema töö farmis endale. Eks näis. Töö on meil Lauriga tõenäoliselt erinev, aga mine sa tea, mis veel võimalik on?
 Aga nüüd siis toidu tegemine ja vaatame, mis elu toob ikka kerguse ja rõõmuga...

A.