Naerma ajav kaos

Mulle meeldib mu töö! Jah, sellise lausega alustangi. 

Kuna ma ise tekitasin endale olukorra, kus 27 töötasin 20-8.15, 29 töötasin 8-20.15 ja 30 töötan 8-8.15, siis olukord on lausa hüsteeriliselt naljakas. 

Eile oli suur plaan vannis vedeleda, sest tööpäev oli pöörane. Alates kella 15st, kui ma üksi jäin hakkas toimuma miskit hullumeelset, enne muidugi ka, aga siis oli mul abiline ... kes tilkus verd, kes vett, kes valutas, kes ei valutanud, kes oksendas, kes rõhutas. Jooks jooks jooks. Aga vanni minna ma ei jaksanud, koju jõudsin kell 21, kiire dušš ja magama. Hommikul ei oleks nagu maganudki, taas tööle.

Tänane päev on olnud lihtsalt naeruväärne. UHD-d, KTG-d, tilgad, süstid, tabletid, õmblused, pöörded, suhkrud. Me olime küll Kristeliga kahekesi, aga sellegipoolest olime kogu aeg tegevustest maas. Korraldused muutkui tulid uksest ja aknast. Ja naised muutkui tulid uksest ja aknast. Üks hetk ei olnud enam palateid ja siis tuli naisi ümber tõsta. Suurepärane. 

Hooldaja lausa ütles, et järgmine kord kirjutab tema enda graafiku soovidesse, et ei soovi valveid koos Annikaga, sest kui Annika on tööl, toimub alati midagi hullumeelset, tema saavat südamerabanduse ehk südari. Paraku on see tõsi, mina ei tea, miks töö mind armastab.

Aga,äge on mõelda, et paar kuud tagasi ma oleks stressist nutnud, kui oleks kõik need situatsioonid olnud, mis siin läbi on käinud. Aga nüüd, ma naeran. Kiire on küll, aga sellegi poolest saab ju lõpuks ikka kõik tehtud ja inimesed on enamjaolt rõõmsameelsed. Vähemalt mina pakun neile parimat hoolt mis mu võimuses.

Endiselt: Vene keel peab suhu saama!

Homme hommikul Tartu!

Kaunidust,

A.

Kella peale on kirjutatud Libero

Kolm filmi korraga ja elu. Selliseks võiks nimetada minu pealinna jõudmist. Nimelt istusin ma kella 14ses bussis kohal number 44. Minu kõrval istus mees, keda teatakse. Vahetasime paar sõna, ülejäänud reisi kuulasin ma oma uut muusikat, mis oli paigutatud kausta: Kaunis. Kuna nendes tänapäeva toredates bussides saab filme vaadata, siis vaatasin mina korraga koguni kolme filmi. Ühte vaatas minu kõrval istuv mees, see oli Narniast. Ühte vaatas minust üks iste ees pool istuv mees, üle vahekäigu, see oli Salatoimikutest. Ja kolmas inimene vaatas filmi tema ees, selle kohapealt ei ole mul aimu, mis film see oli, aga tundus miskisugune komöödia. Mulle täitsa meeldis nii vaadata filme, mitte millessegi ei süvenenud. Põnev oli aegajalt ka aknast välja vaadata, väga äge üleni valge lumetorm oli seal. Ahjaa ja üks väike tüdruk, kes istus samuti mu lähedal vaatas Jääeg kahte. Ta kilkas ja naeris korduvalt üle bussi ning tema pop ja noortepärane vanaema pidi teda aegajalt keelama, lõbus.
Hernesse jõudsin üsna tempokal sammul. Magada mul ilmselgelt ei lastud, sest just siis, kui ma pikali heitsin, et enne öötööd veidikenegi puhata hakkas alumine naaber klaverit mängima ja laulma. Jah, see ei olnud Eda, see oli see mees, kes põnevaid vibraatosid oma häälega suudab teha.
Tööle tulin jala, läbi linna, mõnus oli kõndida õues tunnike enne tööd. Ostsin kaks kommikarpi, sest tahtsin tänada paari ämmakat, kes mind sel aastal väga palju õpetanud ja harinud on. Nad on imearmsad ja toredad.
Ja otseloomulikult tahtis üks neist taas jaanuaris mingeid vahetusi teha. Mul on juba natuke segadus, sest olen suht palju vahetusi teinud ja ülevaade hakkab vaikselt kaduma, et kuna kes keda siis ikkagi vahetab. Eks näis kas vanemämmaemand lubab sellel kõigel sündida mis me Galja ja Annega kokku oleme keeranud seal graafikus :).
Jah, kell saab varsti üks, minul on 5 naist. Ja ma ei ole kindel, kas ma peaksin heitma korraks pikali või mitte, sest üks naine valutab, vesi on puhkenud ja äkki hakkab varsti sünnitama. Loodame, et teised on rahumeelsed.
Ja selle vene keelega on ikka nadid lood. Ma pean kuidagi ikka asja käsile võtma, aga see ei ole nii, et õpid väljendid ära ja ongi olemas. Sest nemad ju kõnelevad ka. Ja nad räägivad suht kiiresti ja siis on vabsee keeruline aru saada mis teema on. Ja otseloomulikult ei oska siis neile vastu rääkida. Oh seda rõõmu. Uue aasta lubadus: vene keel saab suhtlustasandil selgeks!

Eks ma kirjutan see aasta veel, sest töö tunde ja öötöö tunde veel jagub.
A.

Kui elada üksainus kord

Siis tundub, et naer ja rõõm on ainsad, mida tuleks kinkida ja jagada. Kõigile. Anda, ainult anda. Nii ta käib. On olnud imelised valged Jõulupühad. Ma olen saanud olla kodus, koos perekonnaga. Olen andnud ja olnud. 

Eks neid mõtteid ikka ole, aga samas, see käibki kõige juurde. Kasvamine, mõistmine, analüüs. 

Tahaksin veel välja mõelda lahendused mõnele olukorrale, mis praegu üsna päevakorras on, annan endast parima. 

Täna sõidan tagasi Tallinna ja töötan sellel aastal veel 48 tundi. See on alles jäänud aastast ehk neljast päevast kaks ööpäeva. Aga see oli minu valik, sest koos oldud aeg perega, oli liiga väärtuslik, et seda mitte kasutada. Ja Tallinnas saan ma sünnitusmajas olles aidata perekondi, et nende järgmise aasta imed saaksid sündida, saaksid teoks. 

Ma ei ole kindel, kas vastutus on nii suur, kui elada üksainus kord. Kareva ütleb, et on. Aga kui ikka uskuda, uskuda, usaldada, siis ehk annab üks kord elus lihtsalt läbi aja kulgeda. Võttes aega, olla ajas.

Head aega,

A.

Edasi-tagasi-edasi

Sõidan Tallinn-Tartu-Tallinn-Tartu. Palju aega saab veeta rongis või bussis või autos. Täna rongis täheldasin, kuna istusin näoga enamike inimeste poole, et vähemalt üks naine oli küll väga armunud. Vaadates ta kehakeelt ja õndsat naeratust ja vahepeal punastamist. Ohh, see oli nii kaunis.  

Ühe noormehe jalad olid nii pikad, et tema vastas istuva naise jalad jäid tema jalgade vahele, kui ta need välja sirutas. Ja siis oli üks muhe punase habemega mees, kelle seljakott oli katki ja kes luges mingit väga vana raamatut. Tema otsustas reisi alguses enda talvesaapad jalast võtta ja ennast üle kahe istme kerra tõmmata, nii mõnusalt. Kujutan ette veel sinna juurde kaminatuld ja sooja tekki, siis oleks pöörfikt olnud. Hiljem küsis ta enda vastas istuvalt vanadaamilt ajalehte lugeda, sest olevat näinud, et naisel see kotis oli. Ise oli hästi muhe ja õnnelik selle üle. Oma saapa paelu sidus ta Tallinnasse saabudes erilise hoolega, tuleb tõdeda, et lause pedantse täpsusega. 

Tallinn on paksu lumevaiba all. See on väga kaunis. Käisin Raekoja platsis Glögimüüjaga juttu ajamas. Ta on mulle üks armas inimene, olen nimelt isiklikult tutvunud temaga aegu ammuseid tagasi. Mu ema saatis talle isegi piparkooke. Kaunis oli olla seal Raeplatsil, kus käis jõulumelu ja inimesed müüsid ja ostsid ja naeratasid. Isegi lapsed laulsid jõululaule ja lund sadas nii tihedalt ja paksult.  

Kui mul külm hakkas siis otsustasin Virusse sooja minna ja seejärel tööle tulla. Virru jõudmine võttis ikka tükk aega, sest tuisk oli nii tugev ja mina olin lumeinimene valmis.  

Ja seal oli ka ikka melu missugune. Homme hommikul lähen viskan korraks Hernesse pikali ja kella 12 ajal võtab keegi Liina mind plaza juurest peale ja toob koju. See on temast väga kena, arvestades veel seda, et glögimüüja on ka autopeal ja saame veel juttu ajada. 

Tööle jõudes ootas mind ees hullumaja. 10 naist ja ämmakas muutkui jooksis. No, võtsin valve üle ja jooksin edasi, üks naine küsis kas ma olen solaariumis käinud, õhetavat näost väga. Ütlesin, et see on treeningust. Üldiselt on naised ikkagi väga tublid ja toredad! 

Laupäeva hommikul sõitsin peale valvet otse Tartusse, sealt Võndu vanaisa vaatama, tal oli 90 aasta juubel. Ta on väga armas vana mees. Mul on natuke kahju, et ma ei jõudnud temaga palju juttu vesta, sest ma olin nii väsinud eelnevast öötööst. Aga ma tunnen rõõmu, et siiski jõudsin. Seejärel läksin kohe Rubeni 1 aasta sünnipäevale, mis kestis ka ikka omajagu. Koju jõudsin õhtul kell 21 ja läksin kohe magama. Magasin 15 tundi jutti. 

Eile oli veel Vanemuise teenindajatega mõnus Fantoomitamine ja koosolemine. Nad on ikka väga armsad ja kallid mulle. Imelised inimesed. Üldse on maailm ilus ja hea, kui uskuda! 

A.

Pingviinid minu ümber

I

Kaks päeva pingviinide seas on mõjunud kosutavalt ning värskendavalt. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed võtavad üle mingeid asju, mida teised teevad. Seda nägin enda kahe parima sõbra pealt. See lihtsalt ei ole võimalik, kui naljakalt see võib mõjuda, kui kaks totaalselt erinevat inimest veedavad nii palju aega koos, et muutuvad sarnasteks! Tore!

Eile oli "Kohtume laeval täpselt kell 8" esikas. Käisin vaatamas. Väga väga armas laste etendus, mis on suurepäraseks meeldetuletuseks ka täiskasvanutele! Ma nautisin väga ja tundsin kuidas miski minu sees süttis. Ma ikka väga palju igatsen teatrit ja loomeinimeste seltskonda, nad lihtsalt niiväga toidavad mind. Lihtsalt aitavad mõistusel ja hingel ärksad ning erksad püsida. Ja see korraldamine ja asjaajamine, mis kogu selle protsessi juurde käib! Ma tõesti igatsen seda, sellist elevust ja ootust millegi ees, milles isegi päris kindel ei ole. Oeh, ei teagi kohe, mida kõike ära teha... Potentsiaali on, mida kasutada. Avaramat suuremat ruumi oleks mulle vaja, rohkem võimalusi kasutada oma mõistust ja tajusid ...

Aga jah, ma tunnen väga suurt tänu, et mul on sellised inimesed ümber.... Töö juures olen ma enamjaolt üksi, üksiktöötaja, üksiküritaja... Aga äkki ma olen siiski loodud meeskonnatööks? Äkki ma olen siiski loodud selleks, et olla pidevas protsessis, arenemises, liikumises, kasvamises ...

Igal juhul suur kummardus Pingviinide, Tuvi ja lavastusmeeskonna ees, Te olete suurepärased!

Ükski Pingu ei jäta teist pingviini vihma kätte! Kui tuleb tulevik tume, siis sule silmad ja näe, jääd ja lund, lund ja jääd... Kniks ja kraaps.

II

Pingviinidest veel. Või pigem sellest aususest, naiivsusest ja siirusest, mis sellest toredast koosviibimest kõlama jäi. 

Jumal! Kas Jumal on olemas? Mu meelest suurepärane moodus lastele selgitada Jumala olemust või mitteolemust. Etenduse lõpus saavad kõik ise otsustada, kas Jumal on olemas või mitte. Eriti tore oli, et mitte midagi ega kedagi, ei sunnitud kellelegi peale. Kõik oli vaba ja voolav.

"Aga kui Jumalat ei ole olemas, siis miks kõik Temast räägivad?" Kui ma esimest korda etendust nägin, siis korraks tundus, et seda Jumalat on seal igal pool liiga palju. Lõpus sain aru, et Teda oli täpselt parasjagu, et välja tuua kõik, mis on vaja välja tuua. Jumalal ei ole kindlat kuju, ta ei ole mees, ega naine, Pingviin ei ole ta ka. Ometi ma arvan, et kõikide nende pingviinide, tuvide ja saalisviibijate sees oli tükike Jumalat olemas. Igas ühes täpselt parasjagu suur annus ...

III

Murrame tööd ja keskendume ainult välistele asjaoludele. Tuleb tunnistada, et nii kaotame ühenduse oma hingega, seeläbi väheneb tundlikkus ning me ei taju enam, mis toimub meie sisemuses. Võib juhtuda, et nii kaotame võime, olla kohal iseendas, me ei kuule enam, mida me tegelikult tahame, sisemine inimlikkus kaob. Kuidas see küll võimalik saab olla? Sisemist inimlikkust tuleb ju hoida nagu kulda, see on väärtuslikum kui palk, mille saame ...

Seeläbi hülgame iseenda, kaotame käest oma hinge ja eheduse, kui kontrollime oma elu, selle asemel, et elada... Töö neelab kõik, ta neelab ka vaba aja, sest see ongi ju olemas ainult selleks, et inimene jaksaks uuesti tööd teha. Kuigi jah, arutelu käigus jõudsime mõtteni, et tegelikult peab see töö, mida inimene teeb toitmagi meid (igas mõttes) nii ära, et me ei elaks selleks et töötada, vaid meie elu üks suurimaid naudinguid ja rahulolupunkte ongi see, et meil on võimalus teha oma tööd ilma, et ta mõtleks, et see on kohustus. Niisiis, kuidas selleni jõuda ja saavutad selline tasakaal ja rahulolu? Tõenäoliselt on see igas eluvaldkonnas võimalik ja ehk on küsimus vaid väärtustamises ja ellu jäämises.

IV

Toa täis südamesoojust

Ja maja täis muretut meelt

Headus lootus ja loovus

Ja kaaslane hea eluteel.

Tänada tahan Sind hoole eest

Näha vaid rõõmu Su silmades

Jagada tundeid ja naerda üks naer

Kingitus kauneim on koos oldud aeg

V

https://www.youtube.com/watch?v=I2RW2sK4yQ4 

A.

Täna on kuues.

Oli Tartu aeg. Raekoja plats on ilmselgelt ülevalgustatud, minu meelest läheb ilu selles valguses kaduma ja võib pimestada. Aga kvaliteetaeg perega oli kindlasti! Ja niisama häng Vallikraavitänavas oli ka täiesti õigustatud. Võnnus käisin ka vanaisa vaatamas. Mul on hetkel küll süda rahul, sest see koht tundus väga viisakas ja adekvaatne. 

Praegu on taas öötöö. Tallinnasse sõites sain korraldada bussis asju nii, et vähemalt 4 inimest olid õnnelikud, sest said istuda ja veeta aega oma sõprade/kallimatega. Koju jõudes oli Martin süüa teinud! Aitäh.

Homme on Pingviinide esikas, ootan põnevusega, mis juhtub seal. 

Muidu ei ole mul midagi öelda.

A.