Tallinn. Tallinn, Tallinn, Tallinn.
Nüüd olen ma siin. Eile kolisin oma Tartu kodu pooltühjaks ja seadsin end sisse Luha tänavale. See korter meeldib mulle. Seal on kuidagi hea olla. Eile õhtul istusime ja jõime Egoni ja tema kursakaaslasega shampat. Aknast paistsid tuules õõtsuvad puulehed ja tunne oli mõnus.
Hommikul muidugi raputas mind hirmus üllatus, tänane päev on selle mõttega läinud. Tuleb leida lahendus.
Töö. Ma olen nüüd Ämmaemand. Osakonnas on palju asju vaja teada saada, aga ma usun, et tulen toime, tuleb lihtsalt õppida, õppida ja veelkord õppida. Üks õppetund teise järel.
Istun Mustas Puudlis. Vastaslauas on koolilapsed koos kahe naisega. Kutsuvad vahetusvanemat ja kõnelevad, et nad ei ole nõus maksma. Sest Pariisi kartulid ei olnud teps mitte Pariisi kartulid. Ühesõnaga, rahulolematud kliendid. Ma ei teagi, milleks on vajalik mainida sellist asja. Sellised intriigid.
Aknataga seisab üks poiss ja karjub kõval häälel midagi, ise hoiab samal ajal vastasmaja ukse ees olevatest trellidest kinni. Lapsed on ägedad, neid üldse ei huvita mida teised inimesed neist mõtlevad. Peaks ka nii. Lihtsalt teen mis tahan.
Ok, nüüd vist lõpetan. lähen koju. Õpin pisut. Ehk ka söön ... ehk kuulan.
A.
No comments:
Post a Comment