Lovina - Sathika B&B

Huvitavad kohad ja parajad dzunglid. Oleme jõudnud omadega Lovinasse, kus kohe algises tervitati meid asetadea meie jalge ette lilleõisi täis puidust kausid kuhu saine enda jalad jahtuma sättida. Seejärel pakuti jääteed ja puuvilju. Meie jalgu hakkas mudima üks armas hindu naine. ÜLIMÕNUS.
Eile käisime rolleritega koskede juures. See on ikka huvitav kuidas iga inimene võib sinult raha küsida. Küll parkimise küll ujumise küll vee vaatamise eest. Eile otsustasime et enam ei anna, sest kui sa igale küsijale 10 000 - 25 000 annad siis austraalias läheb olemine kirltsaks. Seda me ei vali.
Aga looduslikud kosed on ikka meeletud. Trepiastmed mis sinna viivad on nii umbes 80cm kõrged niiet täna on üsna makaron olla.
Eile hommikul käisime veel ka delfiine vaatamas. See oli huvitava. Kahju oli isegi neist delfiinidest. Sest nii kui nad kusagil oma seljauime näitasid tõmbasid umbes kümmekond kalapaati oma mootorid käima ning viisid turiste lähemale, et ikka uimest pilti saaks teha. See oli veider veidi. Nagu delfiinijaht oleks merel käinud. Samas, delfiinid on ülitargad ja nad ise valivad ikka ja jälle ennast turistidele näitama tulla.
Öömaja, kus me praegu oleme kuulub ühele hindu mehele ja tema venelannast naisele. Sellel mehel avati eile veel üks ööbimiskoht ja peopaik. Käisime avamisel. Ülilõbus oli. Meiega koos oli veel 3 inglast ja üks sakslane ja veel üls inglise tüdruk. Lõbus oli. Ja BBQ, mida sõime oli imemaitsev. See oli serveeritud palmilehtedele ja kõik sõid kätega.
Täna ehk läheme kuumavee allikate juurde ja eks näis, ehk laseme end veidi mudida ka.

A.

Air Sanih - Damai

Uus paik. Otsustasime eelmises kohas piirduda kahe öö veetmisega. Energia tundus kuidagi vale. Merel sõites ja neid hiiglaslikke mägesid vaadates tekkis planeedi ees kuidagi sügav aukartus. Nähes ja tajudes kogu seda maa vägevust ja piiritust - ma olen kõik see ja ma ei ole mitte midagi. Kõik on nii nagu paistab ja mitte midagi pole nii nagu paistab.
Viimasel ööl Amedis välkus ja sähvis taevas nii nagu ma kunagi varem veel näinud ei ole...  taaskord - kui vägev looja on meie planeet. Ma olen ülimalt tänulik, et ma seda teadlikult ja täie kohaloluga vastu saan võtta.
Aga nüüd oleme jõudnud Damai kodumajutusse. Meil on imeline väike majake ja maja ees ripub kahe palmipuu vahel võrkkiik. Kuidas saab veel paremaks minna? Meie hostija on väga sõbralik ja palju reisinud hindu Miko. Ta töötas 10 aastat kruiisilaeval ja sõitis maailma läbi. Uskumatult teistsugune energia ja vaatuvõtt - inimene kes on näinud erinevaid kultuure ja suhtub kõikidesse võrdsusega. Esmalt pakkus ta meile tasuta jooke oma Warungis - toidukohas, mis nägi lihtsalt imeliselt luksuslik välja ja eriti kõrgklassilise teenindusega. Hinnad on suurepäraselt soodsad ning toidud maitsvad. Reaalselt näiteks värske kalasupp juurikatega ja kõrvale serveeritud riisiga maksis 17500 ruupiat - ehk siis veidi üle 1 euro. Kuidas saab veel paremaks minna? Ja värskelt pressitud mahl 10000 ruupiat. Mmmm. Aitäh! Palun mulle veel seda.
Ja Miko on lihtsalt ülilõbus tüüp. Jagas siin Laurale ja Laurile enda riidefirma tooteid. Bali kohalik riidefirma Deepster. Ja sõidutas meid mööda küla ringi. Andis meile tasuta pääsmed tema natural swimminpool' i ehk veeparki, kus on naturaalse veega basseinid. Kuidas saab veel paremaks minna? Tuli võttis meid õhtul peale ja viis marketile puuvilju ostma ja seejärel rannatänavale kokteile jooma. Kusjuures ta keeldus laskmast meil ise maksmast - ütles, et tal on raha ja et ta on nii õnnelik, et saab jälle inglise keelt rääkida. Me andsime talle vastu ühe kolmest suitsuvorstist mille memm meile teele kaasa pakkis. Üks suitsuvorsti vaakumpakend oli katki läinud - see hallitas  niiet tükike Eestit on meil veel alles.
See on imeline koht siin - super inimesed ja mõnus olla. Tõenäoliselt peatume siin natuke kauem.
Inimesed naeratavad kogu aeg ja on ariti muhedad.

A.

Amed - Põhja Bali

Uus koht. Täna just mõtlesin kui 100% erinevad need kõik kohad on olnud, kus me siiamaani elanud oleme. Praeguseks oleme jõudnud siis mägedesse. Vulkaanilisse piirkonda, kus üks vulkaan lausa tossab alles ja mount Batur ei ole veel 100 aastat vanagi. Kujutate ette, et üks mägi ei ole veel 100 aastatki vana? Lihtsalt ühel heal päeval otsustas tekkida. Hetkel istume oma ookeanivaatega ööbimiskohas, kus basseini tuli just end jahutama üks kohalik väike poiss. Merel tõuseb torm ja välgub ning müriatab. See on tegelt täiesti fenomenaalne vaatepilt.
Hommikul võttis siit samast rannast üks mootorpaat meid peale ja sõitsime snorgeldama. Enne proovisime maja ees basseinis maske ja toruga hingata. Minul tekkis paanika. Kellele see küll kuulus aga selle ookeaniga on mul mingi oma teema ajada. Vee peal olles jõudsime siis kohta, kus oli aeg lestad jalga panna ja veealust maailma vaadata. Milline imeline maailm. Täiesti uskumatu, missugune kosmos toimub vee all. Värvilised kalad ja korallid ja elu. Kuidas saab veel paremaks minna? Ulpisin seal vees ja korraga oli hirm ja paanika kadunud. Seda.ei saa sõnadesse panna , ega peagi. Lihtsalt sellel 10 sekundil kõike seda nähes ja kogedes olin ma üleni kohal ja piiritu ja ookeaniga üks.
Eile õhtul kohtusime ühe kohalikuga, kes tõi kaasa dšembe ja kitarri ning täiskuuöö jämm võis alata. Eilne õhtu oli veider, mingid huvitavad energiad olid üleval ja me kõik tundsime end veidi veidralt. Aga eks täiskuu ajal olegi igasugu huvitavad olemid liikvel, kes püüavad inimeste eludesse trügida.
Autosõit Padang Padangist oli väga pikk. 112 km läbisime 4 tunniga. Ummikus istusime ka päris tükk aega. Aga arvestades seda, et siin liiklusreegleid suurt ei ole siis läks isegi hästi.
Eile sõin taaskord imemaitsvat kohalikku toitu. Hinna erinevus on märgatav. Kui eelmises kohas maksime BBQ eest 150 000 ruupiat siis siin sai selle kätte põhimõtteliselt 35 000 ruupiaga. Vabalt. Ja see maitsab lihtsalt oivaliselt. Kala ja riis on põhilised toidud siin praegu, aga see ei ole mingi probleem. Palun mulle veel seda oivalist toitu.

A.

Padang-Padang - Pecatu

Uus koht. Taksoga sõit eelmisest kohast siia oli hivitav ja üsna pikk. Aga kohale me jõudsime. Eile käisime ookeanis ujumas taas. Ebareaalselt soe, ma ei ole kunagi nii soojas meres ujunud.
Täna rentisime rollerid. Mul oli veits ebakindlus sellega siin sõita, aga kuna keegi mind pakikal vedada ei julgenud ja muud trantspordi vahendid siin puuduvad siis võtsin ikkagi ka rolleri.
Väga hullusti ei läinudki esimese päeva kohta - ühe korra sõitsin vastu seina ja hiljem sõitsin läbi augu rehvi puruks. Kuna roller hakkas lappama otsustasin peatada, õnneks Laura sõitis taga niisiis kusagile teele üksi ei jäänud. Ja kuidas saab veel paremaks minna? Remondimees elas praktiliselt kõrvalmajas. Lauri läks teda kutsuma ja tüüp vahetas 10 minutiga rehvi ära. Mina tuulutasin sajalist ja sõit võiski jätkuda.
Seejärel käisime Uluwatu templis, kus oli ülikuum. Päike paistis endiselt lagipähe ja kuna me olime enne rannas vedelenud olime ka parasjagu kärssanud. No ja tuleb tõdeda, et pane sa seda päikese kreemi palju tahad kõrvetada saad ikka. Käed on rollerisõidust täiesti kärssanud ja kreemitotsikud imenduvad ülikiirelt naha sisse.
Homme siis hommikupoolikul rannas surfitund Laural ja Lauril, minu valik oli seda hetkel mitte katsetada, sest esiteks ei tunne ma ennast huvitaval kombel ookeanis nii kindlalt ja teiseks maksta suurt raha surfiõpetajale ja ise terve aeg pidurdada, et ma ei julge sügavasse vette minna. Niisiis. Minu raamat, minu märkmik, minu muusika ja minu oma aeg rannas viludas lesida ja teiste asju valvata. Vabalt. Tundub üli kerge.
Aga üldiselt sisalike ja ämblikutega harjub suht ära. Eks ehmatavad ikka ja teevad veidrat häält aga vabalt võivad nad seda teha.
Õhtuks sõin taas mereande ja mängisime Lau'dega kaarte ja olime niisama. Homme õhtul pidavat olema päikeseloojangu pidu kusagil rannas, plaan on minna.
Mida on tarvis selleks, et ma saaksin rolleriga üheks ja et ma valiks enm mitte lasta tal endale pinget tekitada ?

A.

Nakula Familiar Inn - Denbasar

See on siis koha nimi, kus oleme 2 ööd olnud. Ja Denbasar on linna nimi. Mõnus on. Soe on.
Huvitav oli täna, kui käisime marketil. Ilme kui palju kraami seal oli. Ja kauplemie käis ikka korralikult.. ostsin püksid,algul öeldi 220 000. Ma ütlesin et sel juhul ei taha. Kauplemie käis ja lõpuks sain püksid kätte 100 000ga. Noh. Arvutades siis 1 eur on umbes 15 000 ruupiat.
Aga kuumus on huvitav. Ma ei tea kui palju vett me siin joome, aga ikka tohututes kogustes. Mõelda vaid kuidas kõrbes veel liigutakse, ilma igasuguse varjuta.
Mõned sõnad siis ka, lihtsalt et mul kunagi kusagilt meenutada 😊
terimakasih-aitäh
tidak-ei
sama sama - palun
jalan-jalan - ma lihtsalt vaatan
jelamat jalan - head aega
aba gabar - kuidas läheb
suk samu - aitäh (bali keeles)
selamat siang - tere lõunat
selamat bagi - tere hommikust

Rohkem ei mäleta. Tegelt needki ütles lauri ette.

Söögikohtadega on endiselt huvitav. Astume sisse restoranodesse, mis näevad välja pigem nagu subalised plastiktoolidega hütid. Tellime siis toitu ja sööme - siia maani ei ole ma veel midagi ülihead söönud. Aga maailma parimad on värskelt pressitud mahlad. Täna tellisime neid kohe iga üks 2 tükki. Üks mahl maksab 8000 ruupiat mis eurodes on umbes 60 senti 😊ülihea.

Mida on tarvis, et ma saaksin süüa ka midagi nii head. Üldiselt on toidud väga vürtsised, aga seda tõenäoliselt sellepärast et toit halvaks ei läheka.

Bali kohta veel mõned faktid:
1. Bali saar on väiksem kui Eesti - 5700 ruutkm.
2. Balil pole liikluspolitseid ja -reegleid. Kõik sõidavad aeglaselt ja liiklusõnnetusi peaaegu ei olegi. See on nagu voolav jõgi.
3. Siin elab 90% hindusid ja 10 % moslemeid. Ülejäänud Indoneesias on 90% moslemeid.
4. Autokooli pole - eksam tuleb lihtsalt ära teha.
5. Palvetavad 3 korda päevas - hommikul kl. 6, kl 12 ja kl 18.
6. Abielludes pead ehitama perekonnatempli.
7. 17 aastaseks saades on hamba viilimise tseremoonia - kõigil viilitakse kõigil tasaseks. See tseremoonia aitab inimestel lahti saada kurjuse jõust nagu näiteks iha, viha, ahnus, kadedus. Hammaste viilinine sümboliseerib ka üleminekut lapsepõlvest täiskasvanuikka ja on ka välimuselt ilusam.
8. Kõige kõrgem maja on 25 m.
9. Liiklus on vasakpoolne ja sõiduradu on maksimaalselt 2
10. Hinda saab alati alla tingida
11. Bensiini müüakse Absolut Vodka pudelites.
12. Ühistrantsport puudub - kõigil on rollerid - peaaegu nagu holland 😊
13. Arbuuse on nii kollaseid kui punaseid

Kui fakte meelde tuleb veel siis täiendan.

Täna käisime Bali muuseumis ka. Huvitav.

NB! Kuna kirjutan mobiiliga siis andestage kirjavead... hehee.

A.

bali

Bali on väga mõnus. Eile jõudsime pärast ülipikka lennureisi siia. Väljas on umbes 34 kraadi sooja. Nahk on koguaeg märg. Päeva ajal on väljas väga palju inimesi. Linnud on puuri pandud, aga laulavad ikka. Ööhämaruses jooksevad ringi hiiglaslikud prussakad. Õnneks mitte toas. Toas on väiksed, mitu korda pisemad kui eestis, sipelgad. Ja kuidas saab veel paremaks minna. Hommikul ärkasin  nii et päikse käes sillerdav palmipuu õõtsus mõnusalt lahtise rõduukse taga. Nagu milline paradiis 😊.
Nüüd sõin just hommikusööki. Pole aimugi mis see oli.
Tänane plaan on käia marketil ja osta voodilinad mida edaspidi kadutama hakkame. Magamiskott on liiga palav. Ja hostelis või hotellis magades vastab tõele et ega linu siin eriti ei vahetata... plekilised teised 😊.

A.

Imelist ja seiklusterohket uut aastat

Nii mulle, sulle kui maailmale. 

Nädala pärast on mu elu seljakotis ning maailmaturnee saab alata. Tundub uskumatu, imeline suurepärane, fenomenaalne. 

Tallinna elukohta pole enam, nüüd on mu oma kodu, mu oma maja, mu oma pere. Väljas on kõva pakane, hetkel mu meelest 21 kraadi miinust. Uuh, ja lumi. Nädala pärast on temperatuuriks 32 kraadi plussi.

Reedel tulevad külalised ja ärasaatmise pidu. Praegu tundub panustav magama minna, et hommikul ärgata ja hakata tegema kõike mis on tarvis teha kerguses.

Pai.

A.