Mis veel võimalik on?

Mis veel võimalik on?

Monday, September 29, 2014

Pisardus ja igatsus

Vahepeal on olnud öötöö ja niisama töö. Veider on see, et selline elu ongi. Kui ei ole tööl siis on uni ja kui ei ole uni, siis on töö. Jaanus ja Kadri käisid Tallinnas mul külas. Ma tunnen väga suurt tänu toe eest, mis Jaanus mulle pakkus. Väga raske oli pärast öövalvet ennast välja vedada ja sotsiaalne olla. 

Nüüd olen olnud Tartus. Reede öösel olime koos Kadri ja Jaanusega veel pealinnas. Käisime disainiööl ja NOs istumas. Laupäeval sattusime Jaanusega Vaiko kontserdile. Enne seda suutsin ma olla emotsionaalne. Sest päeval oli tädi sünnipäev ja väike Ruben on hakanud plaksutama ja käputama ja mina näen neid hetki alles nüüd. Pluss. Ta võõrastas veidi. See tegi kuidagi nukraks ja eriti kurvaks. Ja siis ma seal Ulilas olin ja vaatasin, kuidas elu läheb edasi. Kõik on samamoodi, aga tegelikult ei ole ka. Kurb oli olla miskipärast. 
Siis käisin Annela juures koopas ja ka seal olid kuidagi pisaratel tammed eest ära võetud, voolasid teised. 
Ja no sealt ka see emotsionaalsus ehk. Jaanusega kohtudes pisardasin veidi veel ta õla najal, kuidagi segased tunded ja emotsioonid. Isegi ei saa aru, kuidas nüüd siis sellises situatsioonis. 
Aga kui pisarad selleks korraks otsa said istusime Veinis ja Vines ja siis kuulasime Vaikot ja siis veel istusime Kelleris ja siis sain venna ja vennanaisega kokku ja siis jõudsime koju. Hommikul juba Ruben tundis mind eriti suure naeratusega ära ja see tegi seest soojaks küll. 

Pühapäeval käisin teatris, "Tõde ei anta kellelegi andeks" vaatamas. Ei oska kommenteerida. Ja õhtul istusin Werneris õe ja tema sõbranjedega. 

Täna hoidsin Rubenit ja kohtusin Annela, Maarja-Liisa ja Liinaga. Kuidagi väga ebastabiilne olek on. Ma väga soovin leida oma tasakaalu üles, aga see kõik on kuidagi väga sügisene kõik. 

Jõin emaga koos veinikest ja hiljem nutsin oma toas veel veidi. Aga ma ei kirjuta seda selleks, et teie, mu armsad, kes te seda loete, mu pihta muret tunneksite... Ma lihtsalt olen otsustanud, et püüan olla aus ja ei ilusta. Kirjutan, sest tunnen ja tunnen, sest kirjutan.

Ka see läheb mööda?!
A.

No comments:

Post a Comment