Kui arvestada seda, et täna hommikul saabusin 24 tunnisest valvest ja suutsin naeratades tänada päikest, kes mulle oma esimesed kiired sel kaunil pühapäeva hommikul peale paitas, on elu ikka imeline küll. Kui osata olla meditatiivses seisundis ja tunda lihtsalt tänu. Tänu selle eest, et ma ikka veel oskan näha seda suurepärast ilu, mis meie ümber on.
Eile tööle minnes ja täna töölt tulles kohtasin ma mitmeid inimesi, kes pühkisid tänavalt prahti ja lehti. See pani mind naeratama. Ma nii tahtsin soovida neile "jõudu!". Miskipärast ma seda ei teinud, miski valehäbi hakkas tööle. Hindan neid inimesi väga, tuli tahtmine võtta ka reha või luud ja koos nendega tänavat pühkida. Eks näis, kas ma ühel hetkel jõuan selleni, et teengi seda, mida kusagil sügaval võib-olla sooviksin.
Üleeile käisin Kristinaga mere ääres jalutamas. Rääkisin ja vahutasin, tundsin ennast taas natuke pahasti, et ei kontrollinud kõiki oma sõnu, mida suust välja ajan. Proovin täna olla parem. Meile kõndisid vastu kaks ägedat noort poissi, kes tahtsid meile oma mustkunstitrikke näidata. Minu soov oli näha, see oli nii äge, et need poisid seda teevad. Teevad midagi, mida nad armastavad. Trikitavad oma uskumatuid trikke ja ma isegi ei taha teada, kuidas neid tehakse, sest see on lihtsalt äge, kuidas inimese meelt on võimalik petta.
Hommik on möödunud kodus, lemmiktugitoolis istudes ja päikest ning puulehti vaadates. Samal ajal ajasin Martiniga filosoofiaid taga. Elu on ikka veidrusi täis. Ja need igasugused kivid, mida Martin on siia korterisse kokku kogunud on tõesti mingi tugeva energiaga. Suutsin näiteks enda ühe käe puhtalt kivi käes hoidmisest täiesti tuimaks muuta. Isegi liigutada ei saanud. See olevat kivi, mida on terves maailmas vaid ühest kohast saada, koha nime ja kivi nime ma muidugi ei mäleta, aga ta olevat mingi meteoriidi tükk tegelikult. Nagu õrn klaas, mis ei ole siiski klaas, struktuur on teine. Väge täis :).
Püüan jääda kaineks ja tulla toime.
Ja minu valve möödus toimekalt. Kõik sai tehtud. Vene keelt peaksin ikka kusagil praktiseerima, muidu on päris pahasti, kui aru ei saa, mida naine soovib. Vahepeal oli kiire, vahepeal mitte nii kiire. Ootasin ja vaatasin. Toetasin. Ööseks tuli Anne mulle seltsi, kuna esimest korda ei tahetud mind üksi ööseks päris jätta (see on suurepärane). Aga kuna Anne on armas ja hea naine siis ütles ta mulle, et ma peaksin ennast säästma. Sain pikali heita mõneks ajaks. Kuigi ega haiglas magada ei saa, kogu aeg on kõrv kikkis, et äkki keegi vajab mind. Täna öösel väga palju ei vajatud.
A.
No comments:
Post a Comment