Armas Liina käis meil pealinnas külas. Esmaspäeva õhtul oli vaja Popularis istuda ja veini juua. Samuti viis mind, Liinat ja Egonit ühel hetkel pudelikeerutamise mänguni. Mida nalja?! Aga miks mitte. Muidugi, meie mängus tegusid ei olnud, ainult tõde.
Hommikul ärkasime Liinaga juba 11 aegu, Egon oli ammu koolis selleks ajaks. Kaotatud sai minu CocaColaPlaza-süütus. Esimest korda siis ka selles vanas kinos istutud ja seekord vaadatud Eestimaist toodet "Kirsitubakas". No, jah. Mõtted rändasid filmilt pidevalt muudesse kohtadesse, enamjaolt vist minevikku. Sest matkamisega on mul kuidagi eriti soojad mälestused. Telkimisega on mul veel soojemad mälestused. Rabajärvedega on mul eriti palavad mälestused. Eestimaa on ikka hiiglama kaunis. Film ise oli, nagu oli.
Ja siis sai heas kohas head sööki süüa ja seejärel esimeses lumesajus sellel sügisel koju jalutatud. Nüüd on öö-töö ja juba 11,5 tunni pärast istun ratta selga ja kiman koju. Homme on uus päev.
A.
No comments:
Post a Comment