AMMA 2015 (ehk Annela, Martin Mart Annika 2015 sünnipäevapidustus nr. 1. - see on täinedatud nimi) kulges väga mõnusalt.
Algas see juba suurepäraselt, sest sain veel 25selt näpud mulda pista. Sel aastal (2015) ma seda veel teinud polnudki. Nimelt suutsin autost välja tulles võtta palju asju endaga ühes, sest ega eestlane ju mitu korda autos asjade järel käia saa. Niisiis. Ühes käes kaunilt pakitud munad ning seljakott, teises käes mahla ja moosipurgid astusin ma kivile. Kuid oh häda, kivi oli märg. Ja libe. Seeläbi suutsin ma ühe liigutusega visata õuna ja moosipurgid vastu elektriposti ning sellesamase liigutusega suutsin ma oma seljakoti, kus sees oli ka arvuti, suure kolksuga vastu autot äsada ning minu mõistus ei võta, kuidas ma suutsin munad ka vastu elektriposti sihtida, sest need olid ju samas käes kus seljakottki ...
Jah! Maas oli õnneks pehme ning märg Eestimaa muld, millesse ma oma kaunite põlvede templid sain suruda ning sõrmed said otseloomulikult juurde mõnusa kevadise mullahõngu :) .
Aga ma hakkasin täiega naerma, sest mu ema ja isa seisid kõrval ja vaatasid kui ma selle suurepärase pirueti tegin. Ema naeris, ka, vist sellepärast, et mina naersin. Isa lõpetas suitsu. Ema ütles läbi naeru, et ta tahaks nutta. Me tõesti olime nende munadega ikka väga palju vaeva näinud ...
Ema ütles veel, et ma olin enda karjatusega mingid noored ära ehmatanud, kes mööda parajasti olid jalutanud. Enda meelest oli see ikka üsna tagasihoidlik rööge!
Siis jõudsin tuppa ja mõtlesin, et lähen hüppan kiirelt saunast läbi, enne kui rahva sekka lähen, pesen vähemalt põlved mullast puhtaks. Aga vesi oli kinni keeratud ja mina lihtsalt muigasin. Sest no mida süsteemi??
Aga Viljandi oli väga - väga mõnus nagu alati. Kaks perekonda olid koos ja lapsed mängisid. Sõime, jõime siis panime piduriided selga ja läksime Fellinisse sööma. Arve läks 159.- + 80.- (kinkekaardid). Aga maitseelamusi oli ikka parajasti. (meid oli muidugi seal söömas ka 8 niiet ei olnudki kõige hullem).
Ja siis mõnus lebola Viljandikodus. Ja uni ja hommik ja lapsed ja armas Kaarel ja armas Karmen ja armas Liina ja armas Mart ja armas õde ja armas Jaak. Super.
Rongisõit Tallinna oli meeleolukas. Kirju, kirju oli see seltskond seal. Mõtlesin veel sellele lapsele, kes istus koos kohe purjutava mehe ja ühe purjutava naisega, et tema on saadetud siia ilma küll midagi suurt ja olulist õppima. Ta oli umbes 9 aastane tüdruk ja nägi eeskuju, mis võib-olla ei olegi nii eeskujulik. Soovin talle jaksu ja tarkust.
Ma siin nüüd lõpetan oma valve14 tunni pärast ja siis hakkab 2 nädalat kestev puhkus Pelgulinnast.
Head püha,
A.
No comments:
Post a Comment