Eile! Eile oli taaskord põnev päev. Sest nagu ikka pärast öövalveid on mõte umbes kaks korda aeglasem ning keha väsinud ja tuim. Käisin siis Kadri Voorandi ja RAMi kontserdil Estonia kontserdisaalis. Huvitav tunne oli selle kontserdi ajal kehas. Ühelt poolt nii ilus ja imeline. Väga täpne ja puhas, teisalt oli selline natuke takistus. Miski häiris, miski näris. Mõtlesin hiljem pikalt, et mis see siis oli. Ja usun, et mõtlesin ka välja. Niiet teadvustan nüüd seda ja lähen edasi!
Ja õhtul. Õhtul muutus kogu see väsimus, aeglus ja kehataju. Sest ma vestlesin inimesega, kes on mulle meie esimesest kohtumise hetkest peale jätnud väga võimsa ja targa mulje - kuigi tol ajal (aastaid aastaid tagasi) nägin ma vaid väga tarku silmi, mis panid alati naeratama. Suure sisemise tarkuse ja väega inimene. Nimelt ütles see inimene lause, mis äratas mind üles. Ja see tegi mind nii rõõmsaks ning hämmastas sõna otseses mõttes suu lahti! Silmad suureks ja naeratuse kõrvuni! Ja me kohtume temaga aastas maksimum 5-10 korda (aga need on reaalselt põgusad kohtumised, mitte pikad vestlused).
See on naljakas, kuidas mõne inimese arvamus läheb korda ning teiste inimeste arvamus jätab üsna külmaks. Ma mõtlen, et ehk ongi see seotud väega ja inimesest kiirguva energiaga.
Sest kuidas muidu saab nii, et ega inimest väga ei tunnegi, aga alati on olnud tunne, et tahaks rohkem süüvida. Teada saada, sest nii põnev on.
Aga küllap saatus kardab (need ei ole minu sõnad). Sest kohtumised ei õnnestu. Ehk pole lihtsalt veel õige aeg. Küll tuleb :)
Aga nüüd, imeline päev tegutsemiseks. Ehk siis tööd tuleb teha ja palju! :D
Hansapäevad tulevad nii kui nii!
http://menu.err.ee/v/uudised/elu/0ff75108-fdf2-4d08-ab05-1f630de7eba3
A.
No comments:
Post a Comment