Omadega Rabas

Palju õnne mulle. Eile sõin kodus palju ja seejärel läksin Liinaga rappa. See oli üks ütlemata põnev ettevõtmine, sest väljas oli külm ja torm. Aga ometi nägime ära päikeseloojangu ja saime laternavalguses tormi käes ööd ja tähti oodata. 

Sain ära katsetada oma uhiuue magamiskoti, mis pidi +3 kraadiga täiesti comfort olema... 

No, tõenäoliselt olekski olnud, kui tuul ei oleks pidevalt kookoni hingamisaugust sisse puhunud. Niisiis. Oli vast põnev öö rabas. Tormituuled ja kuuseokste peal magamine, või vähemalt tugev püüd seda teha, sest mets ulus ja torn kolises. Hommikul kella 6 paiku ärkasime üles, Liina kinkis mulle Napoleoni koogi, mis jäi natuke kurgulakke kinni, ja peale rüüpasime jahtunud teed. Eriti hea oli, et sel tormisel ööl suutsime sellegi poolest ära näha nii päikese loojangu, uskumatu tähistaeva ja hommikul ka päikese tõusu. Ja ta tuleb taas ...

Aasta tagasi 12 tunni pärast asusin ma oma esimesele teele. Mis muutis palju. Täna olen ma kodus, rahuga. Vihma sajab ja õues on külm. Mina sain 26.

Head uut aastat!

Põmm,

A.