Kui oma rahust välja komistad

Ma tean,et ma tulen kord jälle
ja hakkan sind nõudma taga
ja otsima igat sinu jälge,
kus kunagi kohtus meie rada

Mu tulek on aimates tunda -
siis kuulda võid öölinnu karjet.
On hämarad ööd minu tundlad,
neist pidet saan leida ning varjet.

Kõik muistse, mis vajunud liiva,
mu tulek taas äratab üles,
ehk küll teda kurjalt ja kiivalt
aeg-unustus peab oma süles.

Siis nõuan ma taga sind jälle
me päevi, neid väheseid liiaks.
Ning tundi ma kardan,kus jälle
mu pihust kõik pudeneb liivaks


Teatripäev oli eile. Väga meeleolukas,
väga huvitav. Sära ja glamuur.
Ülim pidulikkus. Suur tänutunne ja hea tahe.
Huvitavad olukorrad. Toredad taaskohtumised.
Pärast oli kultuurikatlas klassikareiv. TMW raames.
Vibratsioon oli tugev ja keha tegi,
mis muusika soovitas.
Kella poole viiest alates olid unenäod,
mis olid liiga reaalsed.
Kõik kokku on praeguseks hetkeks
tekitanud tunde, mis skaalal jääb alla keskmise.
Huvitavad mõtted ja emotsioonid on.
Mulle öeldi ilus lause, kui jagasin oma hetkeseisu.
Eks ikka on nii, kui oma rahust välja komistad.

A.