Jaa. Õppetund siin ja õppetund seal.
Usaldada sisetunnet. Omad inimesed tuntakse ära.
Vajadusel lahkuda, kui ümbritsev hakkab maha suruma.
Usaldada iseennast, sest siis ei ole sa mõjutatav väljaspoolt.
Iseennast vaid mõjutada saad.
Korraks kadusin ära, sest töötasin tundlikkusele vastu.
Aga seda langust oli vaja, et näha kui kiiresti on võimalik püsti tagasi tõusta.
Kõik on väga huvitab. Väljas on kevad ja mina olin täna paljajalu õues.
Mu väikene haldjas, su lend oli ilus, mu ümber mu kohal mu paremas minus. Miks kaotasid aru, miks rebisid tiivad, nüüd kohmakad jalad sind porisse viivad. Miks tahtsid sa näha, mis hämar mis kole? Meil haldjaid on vähe, neid varsti ei ole. Miks tahtsid sa tunda, mis madal mis väike, kui tõuk sa nüüd uuristad pimedaid käike. Haldjate naeru nii harva veel kajab, miks rebite tiivad, teid väga on vaja. Tunda end korrakski kellegi süles, kes viib sind kõrgele kõrgele üles. Nüüd kogesid kõike mis asi on maa, kuid haldjaks sa tagasi enam ei saa. Kui unustad korrakski, et sul on tiivad, siis uuesti lendu ei tõuse sa iial. Küsiksin sinult, kas tasus see vaeva, et valisid maa ja jätsid taeva. Küsiksin oli see väärt, mis sind valdas, kuid enam ei tea sa, et olid kord haldjas. Kas tõesti on pimedas mütata parem, kui lennata latvade kohal kui varem. Kas tõesti on parem kui himusid orjad, kui hommikul kastepiiskasid korjad. Mu väikene haldjas, su lend oli ilus. Mu ümber mu kohal mu paremas minus. Haldjate naeru nii harva veel kajab, miks rebite tiivad teid väga on vaja. (Tätte Jaan miskipärast laulis mulle täna seda laulu ja mina jäin sõnumit kuulama)
Ehk lähitulevikus kirjutan ka oma nädalavahetusest.
PS! Soovin mu pisikesele Kammele kiiret ja valutut tervenemist!
A.
No comments:
Post a Comment