Viimasel ööl Amedis välkus ja sähvis taevas nii nagu ma kunagi varem veel näinud ei ole... taaskord - kui vägev looja on meie planeet. Ma olen ülimalt tänulik, et ma seda teadlikult ja täie kohaloluga vastu saan võtta.
Aga nüüd oleme jõudnud Damai kodumajutusse. Meil on imeline väike majake ja maja ees ripub kahe palmipuu vahel võrkkiik. Kuidas saab veel paremaks minna? Meie hostija on väga sõbralik ja palju reisinud hindu Miko. Ta töötas 10 aastat kruiisilaeval ja sõitis maailma läbi. Uskumatult teistsugune energia ja vaatuvõtt - inimene kes on näinud erinevaid kultuure ja suhtub kõikidesse võrdsusega. Esmalt pakkus ta meile tasuta jooke oma Warungis - toidukohas, mis nägi lihtsalt imeliselt luksuslik välja ja eriti kõrgklassilise teenindusega. Hinnad on suurepäraselt soodsad ning toidud maitsvad. Reaalselt näiteks värske kalasupp juurikatega ja kõrvale serveeritud riisiga maksis 17500 ruupiat - ehk siis veidi üle 1 euro. Kuidas saab veel paremaks minna? Ja värskelt pressitud mahl 10000 ruupiat. Mmmm. Aitäh! Palun mulle veel seda.
Ja Miko on lihtsalt ülilõbus tüüp. Jagas siin Laurale ja Laurile enda riidefirma tooteid. Bali kohalik riidefirma Deepster. Ja sõidutas meid mööda küla ringi. Andis meile tasuta pääsmed tema natural swimminpool' i ehk veeparki, kus on naturaalse veega basseinid. Kuidas saab veel paremaks minna? Tuli võttis meid õhtul peale ja viis marketile puuvilju ostma ja seejärel rannatänavale kokteile jooma. Kusjuures ta keeldus laskmast meil ise maksmast - ütles, et tal on raha ja et ta on nii õnnelik, et saab jälle inglise keelt rääkida. Me andsime talle vastu ühe kolmest suitsuvorstist mille memm meile teele kaasa pakkis. Üks suitsuvorsti vaakumpakend oli katki läinud - see hallitas niiet tükike Eestit on meil veel alles.
See on imeline koht siin - super inimesed ja mõnus olla. Tõenäoliselt peatume siin natuke kauem.
Inimesed naeratavad kogu aeg ja on ariti muhedad.
A.
No comments:
Post a Comment