Paariks päevaks rentisime auto. Selline mõnus romu, mis on oma päevad ära elanud. Sõitsime ümberkaudsetes farmides ja lootsime tööd leida. Mulle meeldib meie seltskond. Kiku ja Lauri teevad palju muusikat koos - mina ka. Ja need mõnusad vestlused, mida me peame, on inspireerivad. Eile taas istusime Laura ja Kikuga ja rääkisime. Suures osas rääkisin mina. Jagasin armsatele inimestele enda mõtteid selle kohta, millist muutust nad on võimelised looma valides iseennast. Uskumatud lood minu enda elust mis on toonud mind siia, sellesse hetke ja nende inimestega, kes saavad mulle nii vägev panus olla ja kellele minagi olen panus. Sellised jagajad koos.
Huvitav on ka see, et kusagilt jäi mingi hetk kõrva, et eestlased on nii kokkuhoidev rahvas, aga välismaal olles löövad aga nuga selga. Huvitav vaatepunkt. Mina isiklikult olen siin elades kogenud küll vaid positiivset ja hoolivat / abistavat suhtumist. Niisiis, kas tõde on see, et ilma eelarvamusteta abi küsides sulle pakutakse seda pärast küsimuse esitamist või eelarvamusega abi mitte küsimises sulle oma hea tahte ja panusega vastu ei tulda?
Nüüd oleme siis jõudnud punkti, kus Lauri käib tööl ja Laura läks tunnike tagasi oma pakitud seljakotiga teadmata ajaks merele. Nimelt ostis ta pileti laevale, mis teeb 3 päevaseid sõite merele - imelisi koralle ja riife vaatama - veealust maailma imetlema. Aga tema ostis pileti ka natuke teise eesmärgiga - et saada sinna laevale tööle. Kui ta tubli on siis jäetakse ta tasuta laevale elama ja temast saab meeskonna liige teadmata ajaks. Niisiis ei ole meil hetkel teada, kuna me Lauraga uuesti kohtume.
Endiselt on soov tööd leida. Mida on tarvis, et see minuni tuleks? Ja palun mulle üks panustav ja äge töö.
Praegu on hommik. Lauri veel magab, jõudis öösel alles töölt. Kiku magab ehk ka. Tunni pärast nad ärkavad ja siis viivad auto tagasi. Eks näis mida me täna selles suurepärases päevas luua saame?!
Head,
A.
No comments:
Post a Comment