Aga mis siin tegelikult aset leiab?

Tulime just viinamarja puude vahelt. Töö toimub kolmes setis. Kell 5 hommikul ärkame ja kell 6 läheme põllule. Smoko e. suitsupaus on kell 9. See kestab 20 minutit. Tavaliselt selleks hetkeks kõht jälle tühi ja tuleb kiirelt midagi haugata. Teine paus on kl 12-13. See on lõuna - siis on juba väsimus suur ega tahaks üldse enam tagasi minna. Kl 13-15 teeme veel tööd. See on kõige raskem, sest kuum on ja väsimus on. Täna oli viludas 33 kraadi, mis siis veel põllul lauspäikese all, kus tuul ei pääse teps mitte liikuma? Ja kui väsimus on, siis hakkavad viinmarja puud laksu andma - jalad on triibulised. Ja käed on villis ja puruks.
Ma ikka mõtlen selles kolmandas setis pea iga kord, et kas tõesti piitsutan ma oma keha ja valin seda raskust enda ellu? Reaalselt hingamine muutub raskemaks ning liitreid kuuma vett alla kugistada ei ole mingi probleem, riided on läbi märjad, sest keha filtreerib selle vee kohe higiks. Ahjaa - miks ma kuuma vett joon? Sest päike on nii kuum, et keedab meile vabatahtlikult teevett. Täna olin ma viimase seti ajal nii läbi, et tundsin et vajun sinna samasse ära - pisarateni väsinud.

Ja väga palju mõtlen Eesti peale, enda pere ja sõprade peale. Täna ütlesin mingi hetk Laurile isegi Alvar.
See on huvitav, kuidas kaugel olles ikka tulevad mingid mõtted, et kui Eestisse tagasi läheme siis kuidas ja kuhu ja mida tegema hakata. Tahaksin näiteks veel Jaanusega mingit vägevat festivali korraldada või teha veel miskit hoopis teistsugust. Ja siis ma mõtlen seal põllul veel, et kuidas Ruben kasvab ja uus beebi hakkab sündima.
Ja siis mõtlesin kui väga kallid on Kaie ja Niinu ja et kuidas neil küll läheb.
Ja veel mõtlen kuidas Teelele ja Ellekale kiirelt selgeks teen kuidas viinamarjapuid nii pügada, et puud hästi vilja kannaks.
Täna ütlesin isegi et igatsen Eesti talve, sest nii kuramuse kuum oli.
Eile käisime tegemas ka mingit arstliku läbivaatust, mis oli naljakas. Isegi narkotest tehti ja lasti puhuda. Vat kus üllatus, ma olen täitsa puhas.

Ühesõnaga - jaa. Palka saab ning rasket tööd saab teha aga saab ka igatsust tunda ja ilu kaeda. Mida ma nüüd veel valida saan ja kuidas saab veel paremaks minna?

Armastan Eestit ja teid kõiki seal mu armsad ning tulen kindlasti tagasi ühel hetkel, olge mureta.

Pai.
A.