Alguses on suur rõõm, armumine. Õnnetunne, mille lõppemist ei soovi sa mitte kunagi. Seejärel tuleb valu, ehk siis pettumus ja haigetsaamine, et kõik ei olegi nii nagu alguses paistis. See on see hetk, kus inimesed tihti annavad alla ja loobuvad. Peale seda tuleb vili. Kui suudetakse siiski pärast valu edasi uskuda. Ja kui vili on valmis tuleb nauding sellest viljast. Tunne, maitse.
See, mis meid ei rahulda, ei saa olla see asi, mida me otsime.
Need eelnevad mõtted on tõlgitud saksakeelest inglise keelde ning seejärel eesti keelde. Vat kui põnev, võib-olla on midagi tõlkes kaduma läinud. Alex püüdis mulle eile selgeks teha neid mõtteid, mis ta ühest saksa väga katoliiklikust raamatust luges. Tegelikult olid need tuttavlikud.
Aga vahepeal käisin Saksamaal ja Hollandis. Nimelt oli esimene puhkus, mida nautida. Külastasime Ailenit ja Johhannat, kes on Liina sõbranjed. Ja siis Hollandis külastasime muidugi LauLid ja Vincentit. Ja otseloomulikult suutsime kohtuda ka Taaviga, kes on hetkel Haagis erasmus. Ja Bianca! Bianca on siis naine, kellega kohtusime Santiagosse kõndides. See oli nii armas taaskohtumine.
Külastasime väga mitmeid erinevaid linnu ja vanalinnu. Ja nautisime oma puhkust. Supermõnus. Nüüd olen taas Hansalaine harjal ja püüan püsti jääda.
Headust ja kevade kaunidust,
A.
No comments:
Post a Comment