Jätkuks ...

Otseloomulikult ei tulnud magamisest suurt midagi välja, päikeses ei olnud muret. Lihtsalt proovisin magada keset ehitusplatsi. Ehk siis kogu maja ümbruses ehitatakse ja ega nemad ei pea teadma, et mõned inimesed teevad öötööd ja soovivad päevaajast unevõlga tagasi teha. 

Rahu. Põhiune sain magatud kusagil kella 13ks, sest siis hakati madistama potsatajaga ümber maja ja mulda kinni tampima. Huvitav valik nende poolt...

Võtsin jalgratta ja liuglesin läbi linna Kalamajja, otsima ühte Kalevi tänava korterit, mida üle vaadata. Kuna ma ei ole veel piisavalt pädev enda nutiseadet kasutama, ekslesin ma niisama mööda kalamaja ja otsisin tuttavate nimedega tänavaid. Lõpuks leidsingi otsitava korteri. Avasin esimese ukse, kõndisin trepist üles, avasin korteriukse. 

Korter, mis tundus piltidelt ideaalne pesa ... seisin keset tuba, vaatasin. Eip, see ei tundu õige kodu. See lihtsalt ei tundu kodu. 

Taas trepist alla, jalgrattale ja Kalamajapeale liuglema.... Siis jõudsin koju, nad olid enam vähem töö lõpetanud ja sain pisut veel magada. Seejärel läksin taas öötööle. 

Eile hommikul sõitsin bussiga Tartusse. 

INDREK! 

Tere armas Indrek! See ei loe, et me viimati suhtlesime pikemalt 10 aastat tagasi, aga lihtsalt nii ülimalt hea meel oli sind seal koogileti juures kohata! Sa jõudsid Põhjateelt tagasi nädala eest, see on suurepärane! Ja otseloomulikult sa kohtasid seal ka Lindat!

Nii äge on see, et ma teadsin, et te mõlemad sellel teel olite, aga ma nimelt ei öelnud teile kummalegi. Ma lihtsalt teadsin, et te kohtute nii kui nii! Imeline! Imeline milline energia on inimese ümber, kes tuleb vabadusest ja kergusest ja rõõmust! Selline uuuuuuhhhh - lasen õhu endast välja ja naeratan, lihtsalt selle pärast, et See inime on valinud elada sellist elu! Imeline! Ma olen nii nii nii rõõmus, et minu ja Indreku tee korraks seal kreemikookide riiuli juures taas kohtus! Aitäh!

Teater!

Õhtul läksin siis Uue Teatri Odysseiat vaatamas. Bussisõit ja väga äge valguse-suitsu mäng lõpppildis. Üldiselt oli tore mööda Tartumaad kosserdada sellise suure seltskonnaga, mulle tundus, et pooled minu tuttavad olid samas seltskonnas ja see tegi kogu olemise veel toredamaks. 

Huvitav!

Pärast käisin veel Genist läbi. Situatsioonid on huvitavad, elud on huvitavad, olukorrad... Mis veel võimalik on? ah? 

Heh, ikka rõõmus ..

Ma nüüd lähen loen selles mõnusas roheluses ja päiksevalguses oma raamatut edasi... 

A.