Kõigepealt tänan ma Kri'd. Just praegu panin talle selle hüüdnime!
Aitäh Sulle, et sa vedasid mind pärast sellist valvet välja, päiksele paitada ja merele jahutada. Kas pole mitte uskumatu, et mõnda aega tagasi kirjutasin siin, et hea oleks, kui keegi mind külma vette viskaks. Täna Pirita rannas koos oma armsa Kri'ga see põhimõtteliselt saigi juhtuma. Küsimus oli siiras ja aus: "Sa tõesti ei lähe vette?"
:)
Vesi oli väga külm, aga ometi kõndisin ma edasi ja edasi ja edasi, õhk tahtis otsa saada, sest nii karge oli kõik mu ümber ja roosad millimallikad ujusid mulle pihta ja minu ümber ning siis .... uhhhhhhhhhhhhhhhh! See hingama panev külm vesi aitas minust välja puhistada nii mõndagi, mis oli minu sisse pidama jäänud ...
Aitäh selle imelise päeva eest, mida just Sina ja ainult Sina said mulle anda armas Kri!
Päike on see, mida ma energiaks vajan. Pidev päeva ja öötöö piiravad meie kohtumisi. Aga õnneks on olemas imelised Sõbrad, kes annavad endast märku täpselt siis, kui tundub, et sitas hakkab pea norgu vajuma... See ei ole ju eriti hea mõte.
Ja nii mõnigi muu lahendus ja maailma märguanne jõudis minuni. Võib-olla ei oleks ma neid ilma selle päikese paituseta märganudki ...
Mängimiseni, ;)
A.
No comments:
Post a Comment