Puhhhhhhhhhhhhhhhh... Paneb puhistama, see elu praegu.
Natuke ropendama, natuke puhistama ja natuke ohkama. Natuke on nagu kõrini kõigest.
Päris palju on tunne, et mingi suur muutus tuleb teha, vastu võtta, luua.
Eks see kõik on käsile võtmise küsimus.
See on naljakas, kuidas mingi hetk, kui on selline puhistamise aeg, on tunne et mitte midagi ei taha teha. Magaks ainult kogu aeg, sest siis on eraldiolev reaalsus.
Niisiis, magan.
A.
No comments:
Post a Comment