Mida on tarvis selleks, et ....

... saaks jälle headusesse uskuda?

Viimasel ajal on lihtsalt olnud neutraalne. Ei ole halb ei ole hea, lihtsalt on.

Täna istusin Jaagu ja Annelaga Rüütli street'il ja kõnelesin neile oma mõtetest. Et kuidas usk oli tähtsamail kohal ja armastus ja headus. Aga nüüd on neutraalsus, miski nagu ei paku suurt rõõmu ja miski ei paku suurt armastust ka. Et kuhu need siis kadusid, et ühelt poolt ju usun ikka, aga nüüd vaatan kõike kuidagi igasuguse hinnanguvabalt. Ehk siis, kui inimene kõnnib mööda, siis vaatan ja mõtlen: "Ahah, selline inimene, okei!" ja see on möödas. Ei anna hinnangut, et purjus või kaine, ilus või kole, paks või peenike. Lihtalt: "Ahah, okei!" Mitte, et hinnangute andmine peaks kuidagi vajalik olema, aga vaimustust nagu ei ole ka. 

Ja siis, tuleb üks habemes mees meie juurde, tal olid tumedad dressipüksid ja hall T-särk, T-särgi kaelusest rippus kummardades välja rist. Ta ütles, et on kodutu poiss ja ta tahaks väga suppi, kuna tal on kõht väga tühi. Me algul ei saanud aru, et kas ta räägib päriselt. Ta ei olnud purjus ega midagi, võib olla pisut määrdunud, aga muidu noor mees, kes oleks vabalt võinud olla ükskõik kes teine sealt tänavalt. Suppi, sest kõht on tühi! Ütlesime, et siin ei müüda suppi, et kas ta võileiba ei taha. Ta ütles, et ta tahaks suppi, sest see annab sooja sisse. 

Ma ütlesin okei, kui sa leiad koha, kus siin saab suppi osta, siis ma ostan sulle suppi. Ta oli hämmingus, hoidis peast kinni ja küsis kas ma räägin tõtt. Ma ütlesin, et jah. Ta läks mingite turvameeste juurde ja küsis, kas nemad teavad kus saab suppi. Need turvamehed käitusid natuke üleolevalt ja ütlesid, et ta läheks Fastersisse. Mina ütlesin kõrvalt et Fastersist ei saa suppi. Siis sain aru, et see mees ei leia sealt ise seda suppi. Tõusin püsti, ütlesin Annelale ja Jaagule, et nad mu jooki valvaks ning kutsusin selle mehe endaga kaasa. Läksin siis Poole Kuue juurde, turvamees lasi minu ilma mingi probleemita sisse. Enne veel küsisin selle mehe käest, mis suppi ta tahaks. Ta hoidis ikka peast kinni ja küsis hämmingus, kas ma tõesti võin valida??? Mind pani see naeratama ja ma ütlesin, et jah, võid küll :) ! Ja siis ta ütles: "Seljanka oleks ideaalne!" Niisiis jäi mees uksetaha, sest turvamees keeldus teda sisse laskmast ja mina läksin leti äärde, küsisin, kas teil suppi on. Neiu vastas, on ikka. Ma küsisin kas seljankat ka on? Neiu vastas ikka on. Mina ütlesin, et ma siis paluks ühe seljanka! Siis kutsusin neiu endaga kaasa ja näitasin, et näete, siin lauas istub noormees, palun see seljanka talle tuua. Ta ütles okei...

Läksin siis õue see mees säras nagu täiskuu, mis taevas paistis, küsis kas ma päriselt ka ostsin talle suppi :) Ma ütlesin, et jah. Ja et istugu tema nüüd seal ja talle tuuakse supp. Ta küsis, palju see maksis... ütlesin, et see pole üldse oluline. 

Läksin Annela ja Jaagu juurde tagasi. Jaak ütles, et see supp maitseb selle mehe jaoks vist küll väga hea. Jah, ma usun ka. 

Siis nägin kaugelt, et turvamees hakkas seda meest lauatagant ära ajama, supp ei olnud veel tulnud... Kuna me pidime just liikuma hakkama kõndisime sinna poole ja ma läksin küsisin, milles probleem on. Turvamees küsis, kas te tellisite talle midagi. Ma ütlesin, et jah, supi. Siis ei öelnud turvamees enam midagi. 

Mees tõusis püsti ja tuli surus tugevalt mu kätt, nii tänuliku näoga oli ta. Tänas, väga palju tänas. Ma ütlesin, et ta läheks ja ootaks nüüd oma supi ära ja naudiks seda mõnuga. Seda ta lubas teha. Siis toodi talle supp ja ta tuli minu juurde, küsis kas ma saan teda veel aidata. Ta läks enda supi juurde ning ütles, et ei tea mida teha...

Ta ei osanud lusikat salfrätiku seest välja võtta. Ma andsin talle lusika ja ütlesin, et seal on saia ka, et söögu kõik ära. Ta tänas ja hakkas sööma. 

Jah... 

Ehk on tarvis selleks, et headusesse uskuda seda, et teha lihtsalt head ...

... ja seda kõike hinnanguvabalt.

A.