Eraldiolev

Väga veider unenägu oli. Mingi vana lagunenud maja ja igasugused olemid ja kummalised juhtumised seal. Seinte peal olid mulle jäetud kirjad, kuid kui ma neid lugema hakkasin siis kustus kiri ja hakkas moonduma ning ütles mulle hoopis muu sõnumi. Mu õde miskipärast elas selles majas, trepp oli puidust ja lagunenud ja mu õe tuba oli kõige ülemisel korrusel. Kui esimeselt korruselt üles vaatasin oli taevas näha, see tähendab, et augud olid katuses - õe tuba oli ka näha. Mingid näod (mitte tavalised inimnäod, vaid miskisugused moondunud, rohelised, valged, lillad näod) ilmusid aegajalt seintele, mu kõrvale ja igale poole mujale. Ütlesin õele, et ma küll ei julgeks siin elada. (Huvitav, ma tundsin hirmu... Kellele see küll kuulus?).

Ja siis hakkas selle maja trepil mingisugune etendus, enne seda ma veel tugevalt ehmusin ühe näo peale, mis mind eriti lähedalt vaatas. Inimesi oli tulnud kokku mitmeid, ja siis hakkasid kogunema olemid. Tõmbusin pingesse. Aga ära ei läinud. Enamjaolt vist lahkutakse kui hirm on. Teised minu ümber suurt neist veidratest tüüpidest välja ei teinud, üldse tundus neile kõik jummala normaalne.

Siis äratuskell helises, hommik oli hall. Tööleminekuaeg.

Üldiselt eile, kui taas Tallinna koju jõudsin, tundus küll, et vajadus oma kodu järgi on juba päris suur. Aasta aega kommuunielu - sel pole küll midagi viga, aga väikesed asjad kuidagi hakkavad häirima. Muidugi alati võib tšillilt võtta, ehk siis mis vahet seal on, et koduuksest jalanõude rohkuse tõttu sisse ei mahu, või mis vahet seal on, et pann on kellegi toidu poolt hõivatud, ning mis vahet seal on, et prügikast on alalõpmata täis ... 

Huvitav, mida selleks tarvis on, et saada endale oma isiklik pesa, mis ei nõuaks poolt mu kuupalka, kuid oleks samas korralik ja mõnus? Ikka nii, et oleks kerge ja rõõmus ... :)

Aga vahepeal oli Folk. Sain Viilupi käest taas kogemata kaks päevapassi, mis sõna otseses mõttes tegid minu päeva Folgiliseks. Teise passi sain antud ära nii, et selle eest anti mulle päeva jagu süüa mõnusas Folgisöögikohas. Kontserditel käisin nii mitmelgi ja õhtu lõppes eriti mõnusate mõtetejagamistega Aida koridoripõrandal, sest seista enam ei jaksanud. 

Täna töötan 24 tundi, homme magan. Ülehomme töötan 20 tundi. Siis käin käbla Tartus sünnipäeval ning töötan jälle reedel 24 tundi. 

A.