Päike tõuseb ja loojub järjest pikemalt. Kui ma hommikuti oma "voodis" istukile tõusen näen kohe taevast ja ilmaolu. See annab esimese mõtte ja tunde päevaks. Kosutav.
Olen nüüd siis pool aastat juba siin elanud. Praegu on vist kõige pikem periood, mis ma Tartust eemal olen olnud. Nüüd juba kuu aega. Aga ma tunnen nii suurt tänu, et ma olen toetatud olnud, kogu selle aja. Juba mitmeti sellest, et kui siia kolisin tulid mitmed minu armsad inimesed vahelduva eduga mulle järele. Nad on mind väga palju aidanud ja hoidnud. Samuti on inimesi, kes on siin olnudki ja taas minu ellu sisenenud. Aitäh.
Täna käisin K.-ga kõndimas ja vestlemas. Mõnus aeg on erinevate inimestega. Kuidagi kosutav, tunnen ennast praegusel ajahetkel üsna terava pliiatsina. Silmad on lahti ja süda on avatud. Ümbruses on tohutult palju, mida õppida. Igal pool, kogu aeg.
Kui viimati tööl olin, 24 tundi, oli toimunud tohutu muutus. Osakond oli raskeid patsiente täis ja mina toimetasin nendega ikka korralikult. Järgmine hommik oli "voodi" minu parim sõber. Eile õhtul läksin veel Estoniasse seina triibuliseks värvima. Kui minust kui ämmaemandast asja ei saa, hakkan maalriks. Mulle väga meeldib nökerdada ja toimetada nii, et hiljem saan sammu tagasi astuda ja näha, mis valmis sai. Super!
Nüüd olen valmis meisterdanud jälle suurepärase pasta ja varsti saangi hakata ennast L.-i sünnipäevale sättima. Leidsin ühe video ( https://vimeo.com/28074645 ), mille saatsin ka L.-ile. Oh aegu ammuseid.
Aga nüüd soovitus: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2444121
Mõnikord on salvestatud mõtted mõeldamatult hästi mõeldud.
A.
No comments:
Post a Comment