Aitäh! Tõestisündinud lood, mida jutustatakse ümber ja edasi ja tagasi. Jagatakse oma elu lugu ja loo elu. Aeg on olnud edasiviiv jõud. Mõni aeg tagasi toimus esimene suursündmus, Eesti Laul 2015. Inimesed olid kogunenud kokku, söödi ja joodi ja ennustati. Peale seda sai pisut magada ja siis juba üks lühike väike tööpäev. Pärast seda toimus teine suursündmus Oscarite gala. Inimesed olid kogunenud kokku, söödi ja joodi ja ennustati ja mängiti Vallatut Aliast. Hommikul jõudsin korraks koju, et enda madratsile märku anda, et ma ei ole teda unustanud. Seejärel sõitis auto minu kodu uksetaha ja viis Käreverre. Sõit osutus väga - väga - väga toredaks ja ikka ja jälle jõuavad minuni arusaamised, et maailmas ei toimu asjad kogemata! Ikka põhjusega, ikka põhjusega on kõik. Et vaid oskaks näha ja aru saada, õpetus ning teadmine üles korjata.
Niisiis. Tuleb seada eesmärgid, ulmelised. Unistused, mis enamikele inimestele tunduvad teostamatud. Ja siis tuleb need eesmärgid täita. Iga päev töötada läbi iseenda unistused ning aru saada, kui palju või vähe on tänane päev sind nendele lähemale viinud. Ja ühel hetkel, kui aeg saab kätte, oled end leidnud sealt ulmelisest kohast. Teadmise ja tarkusega, et kõik on võimalik. Ikka samm, samm, samm. Ükskord jõuad nii kui nii kohale. Täpselt nii kaugele, kui vaja. Aga samal ajal peab meeles pidama praegust hetke. Praeguses hetkes töötamine ja olemine on see, mis lõpuks viib sinna pilvepiiri peale, kust alla vaadates on selge see, et oma ühe elu jooksul on elatud seda elu, mis pakub lugu, mida jutustada ümber ja edasi ja tagasi.
Minu ilus Eestimaa, minu arnemisvõimeline riik, minu head sõbrad ...
Eesti sai 97, me läheme edasi!
A.
No comments:
Post a Comment