Mulle meeldib mu töö! Jah, sellise lausega alustangi.
Kuna ma ise tekitasin endale olukorra, kus 27 töötasin 20-8.15, 29 töötasin 8-20.15 ja 30 töötan 8-8.15, siis olukord on lausa hüsteeriliselt naljakas.
Eile oli suur plaan vannis vedeleda, sest tööpäev oli pöörane. Alates kella 15st, kui ma üksi jäin hakkas toimuma miskit hullumeelset, enne muidugi ka, aga siis oli mul abiline ... kes tilkus verd, kes vett, kes valutas, kes ei valutanud, kes oksendas, kes rõhutas. Jooks jooks jooks. Aga vanni minna ma ei jaksanud, koju jõudsin kell 21, kiire dušš ja magama. Hommikul ei oleks nagu maganudki, taas tööle.
Tänane päev on olnud lihtsalt naeruväärne. UHD-d, KTG-d, tilgad, süstid, tabletid, õmblused, pöörded, suhkrud. Me olime küll Kristeliga kahekesi, aga sellegipoolest olime kogu aeg tegevustest maas. Korraldused muutkui tulid uksest ja aknast. Ja naised muutkui tulid uksest ja aknast. Üks hetk ei olnud enam palateid ja siis tuli naisi ümber tõsta. Suurepärane.
Hooldaja lausa ütles, et järgmine kord kirjutab tema enda graafiku soovidesse, et ei soovi valveid koos Annikaga, sest kui Annika on tööl, toimub alati midagi hullumeelset, tema saavat südamerabanduse ehk südari. Paraku on see tõsi, mina ei tea, miks töö mind armastab.
Aga,äge on mõelda, et paar kuud tagasi ma oleks stressist nutnud, kui oleks kõik need situatsioonid olnud, mis siin läbi on käinud. Aga nüüd, ma naeran. Kiire on küll, aga sellegi poolest saab ju lõpuks ikka kõik tehtud ja inimesed on enamjaolt rõõmsameelsed. Vähemalt mina pakun neile parimat hoolt mis mu võimuses.
Endiselt: Vene keel peab suhu saama!
Homme hommikul Tartu!
Kaunidust,
A.
No comments:
Post a Comment