Sõidan Tallinn-Tartu-Tallinn-Tartu. Palju aega saab veeta rongis või bussis või autos. Täna rongis täheldasin, kuna istusin näoga enamike inimeste poole, et vähemalt üks naine oli küll väga armunud. Vaadates ta kehakeelt ja õndsat naeratust ja vahepeal punastamist. Ohh, see oli nii kaunis.
Ühe noormehe jalad olid nii pikad, et tema vastas istuva naise jalad jäid tema jalgade vahele, kui ta need välja sirutas. Ja siis oli üks muhe punase habemega mees, kelle seljakott oli katki ja kes luges mingit väga vana raamatut. Tema otsustas reisi alguses enda talvesaapad jalast võtta ja ennast üle kahe istme kerra tõmmata, nii mõnusalt. Kujutan ette veel sinna juurde kaminatuld ja sooja tekki, siis oleks pöörfikt olnud. Hiljem küsis ta enda vastas istuvalt vanadaamilt ajalehte lugeda, sest olevat näinud, et naisel see kotis oli. Ise oli hästi muhe ja õnnelik selle üle. Oma saapa paelu sidus ta Tallinnasse saabudes erilise hoolega, tuleb tõdeda, et lause pedantse täpsusega.
Tallinn on paksu lumevaiba all. See on väga kaunis. Käisin Raekoja platsis Glögimüüjaga juttu ajamas. Ta on mulle üks armas inimene, olen nimelt isiklikult tutvunud temaga aegu ammuseid tagasi. Mu ema saatis talle isegi piparkooke. Kaunis oli olla seal Raeplatsil, kus käis jõulumelu ja inimesed müüsid ja ostsid ja naeratasid. Isegi lapsed laulsid jõululaule ja lund sadas nii tihedalt ja paksult.
Kui mul külm hakkas siis otsustasin Virusse sooja minna ja seejärel tööle tulla. Virru jõudmine võttis ikka tükk aega, sest tuisk oli nii tugev ja mina olin lumeinimene valmis.
Ja seal oli ka ikka melu missugune. Homme hommikul lähen viskan korraks Hernesse pikali ja kella 12 ajal võtab keegi Liina mind plaza juurest peale ja toob koju. See on temast väga kena, arvestades veel seda, et glögimüüja on ka autopeal ja saame veel juttu ajada.
Tööle jõudes ootas mind ees hullumaja. 10 naist ja ämmakas muutkui jooksis. No, võtsin valve üle ja jooksin edasi, üks naine küsis kas ma olen solaariumis käinud, õhetavat näost väga. Ütlesin, et see on treeningust. Üldiselt on naised ikkagi väga tublid ja toredad!
Laupäeva hommikul sõitsin peale valvet otse Tartusse, sealt Võndu vanaisa vaatama, tal oli 90 aasta juubel. Ta on väga armas vana mees. Mul on natuke kahju, et ma ei jõudnud temaga palju juttu vesta, sest ma olin nii väsinud eelnevast öötööst. Aga ma tunnen rõõmu, et siiski jõudsin. Seejärel läksin kohe Rubeni 1 aasta sünnipäevale, mis kestis ka ikka omajagu. Koju jõudsin õhtul kell 21 ja läksin kohe magama. Magasin 15 tundi jutti.
Eile oli veel Vanemuise teenindajatega mõnus Fantoomitamine ja koosolemine. Nad on ikka väga armsad ja kallid mulle. Imelised inimesed. Üldse on maailm ilus ja hea, kui uskuda!
A.
No comments:
Post a Comment