See pidi med-slängis südamerabandust tähendama. Ja mina tõesti arvan, et noored inimesed ei peaks ületöötamise tagajärjel südarit saama.
Kui 24 tunnisest valvest oli möödas nii umbes 16 tundi, siis tekkis küll tunne, kas see kõik ikka on seda väärt. Päriselt ka, arvestades magamata tunde, töö mahtu, vastutust, koormust ja mida kõike veel. Kas nii ruttu siis muutuvadki tasakaalupunktid minu töös? Alles eelmises postituses kõnelesin privileegist ja sellest kui äge ikka kõik on. Äkki mulle lihtsalt ei meeldi selles masinavärgis töötada, liinitööl.
Ja siis on jälle mingid imelised hetked. Just praegu üks vaene naina karjub esimesel korrusel, mina olen kolmandal. Tundub, et väljutab ....
Järgmine päev on lihtsalt nii audis olla omadega, et anna minna. Siinkohal tervitan Kaiet, kes töötab täiskohaga ämmaemandana, käib päevases õppes ülikoolis ning peab talu ja meest! Ma loodan, et südar jääb tal kogemata.
Ok, rõõmu ja lusti kõigile unenautijatele, mul veel 6 tundi valve lõpuni!
A.
A.
No comments:
Post a Comment