Ühel hetkel olen ümbritsetud inimestest ja siis lähevad kõik ühe korraga ära. Ja olengi jälle üksinda.
Ma leidsin enda parmupilli üles, esimesest kohast, kuhu vaatasin.
Kella 17st läheb juba pimedaks, mina peaks väikse une tegema ning seejärel sööma. Ja siis on aeg minna naiste juurde, et neid öö läbi valvata.
Eile õhtul mõtlesin ja osalesin arutelus, et miks inimesed praegusel ajal veidi tasakaalust väljas on. Kuigi mulle meeldib praegune aeg, arvan sellegi poolest, et kui valgust ei ole, on keeruline püsida täielikus saja protsendilises tasakaalus. Miski võnge on sees.
A.
No comments:
Post a Comment