Meil oli eile Ämmaemandate aastakonverents, mille teemaks oli "Ämmaemandus - kunst ja teadus".
Ja minu jaoks oli kõige võimestavam etteaste Katrin Pärnal, kes tuli lihtsalt rääkima oma lugu. Ja see on väestav ja naeratamapanev. Sest ämmaemand peab olema üleni armastus! Niisiis, armastust!
Siinkohal saan ka ära mainida, et Hansapäevad on mind nii kaugele viinud, et müüsin end kontserdi eest deidile. Ehk siis. Lavaaeg saab täidetud ja õhtust saab veel ka süüa :) .
Olen ikka mõelnud, kuidas suhtuda hellitusnimedesse. Ühelt poolt on ju armas ja meeldiv, aga teisalt tekitab see minus mingisugust kahtlustunnet. Tõenäoliselt see ongi ainult minu probleem. Kuidas käitud? Mis saab veel paremaks minna? Huvitav, vat kui huvitav.
"Lillede aroom levib vaid tuule suunas. Inimeste südamlikkus aga levib kõikides suundades." Chankya
Päike paistab läbi akna terve päeva. Paistab ja paitab. Mina olen terve päeva siseruumis olnud, sest mulle makstakse selle eest.
Sellised erinevad mõtted siis minu peas. Ja päris mitu korda tuli pähe küsimus: Kas mul on igav?
Vist mitte, terve päev üksiolemiseaga.
A.
No comments:
Post a Comment